W. Bruce Cameron ”Koera elu mõte”

”Koera elu mõte” on W. Bruce Cameroni tuntuim teos, kirjeldatuna läbi koera vaatepunkti. Raamatust on valminud ka film ning kirjutatud järg nimega ”Koera teekond”. Nagu raamatu kirjelduses seisab, pole see lihtsalt tore koerajutt, vaid imearmas lugu koerast, kes otsib läbi mitmede elude ja taassündide vastust igavesele küsimusele ”mis on elu mõte?”. Iga elatud elu on erinev, nagu on erinevad inimesed kellega ta kohtub ning õppetunnid, mida neilt saab. Koera üks õnnelikumaid elusid on elu Baleyna, milles ta kohtub 8-aastase poisi, Ethaniga, sest et selles saab ta tingimusteta armastada poissi ning proovida täita tema elu rõõmuga. Kuid elu Ethani lemmikloomana pole siiski kõik ning peagi avastab koer end üha järgnevatest eludest, millest ühes on ta politseikoer ja päästab elusid, järgmises elus unarusse jäetud lemmikloom jne. Kuid elul on koera jaoks veel üllatusi.

Raamatu parim osa on kahtlemata siirus ja huvitav pilk inimsuhetesse ja inimestesse üleüldiselt. Bailey märkab teraselt, kui erinevalt inimesed temasse suhtuvad, õpib ajaga eemale hoidma halbadest ning teeb mitmeid teraseid märkusi. Näiteks mõistab ta varakult, et tal puudub igasugune kontroll enda elu üle – inimesed on need, kes otsustavad kõike. Siin võib edasi arutleda, et kas meil isegi inimestena on täielik kontroll? Võib analüüsida, et elu on lihtsalt juhuste kokkulangemine, kus muutused algavad juhuslikest sündmustest (teisisõnu, liblikaefekt). Kuid samuti avastab ta, et talle meeldib olla vajatud ühel või teisel moel, mis võtab väga hästi kokku ühe inimese põhivajadustest (kuuluvustunne).

Mulle meeldis ka see, et huumorit oli vaatamata raamatu kurvale toonile palju. Näiteks ei mõista Bailey inimsuhteid, seda miks inimesed teinekord üksteise peale karjuvad või et miks inimesed kasse peavad, kui nood midagi ei tee ega mängida ei taha. Autor oli enne kirjutamist kahtlemata palju uurinud koerte käitumist, sest omane oli ka see et keegi oli ”karja juht” ning tema omanik. Ilma omanikuta, st üksijäetuna tundis koer end õnnetult mis on ka koertele omane, sest nad on loomuselt seltsivad nagu inimesedki.

Tegu on väga südamliku ja armsa looga elust läbi koera silmade, mis võibolla paneb nii mõnegi inimese oma lemmiklooma natuke teise pilguga vaatama või niisama elu üle mõtisklema.
Mis puudutab teosest tehtud filmi, siis jah, ta võtab raamatu iseloomu üsna hästi kokku, aga on kahtlemata optimistlikuma tooniga kui raamat. Eriti arvestades viise, kuidas koera elusid on edasi antud ning filmi lõpp. Oli selgelt tunda, et tehti väga hollywoodilikult optimistlik ning mõneti pealiskaudsem film kui raamat, seega soovitan pigem raamatut kui filmi.

 

Kirjastus Pegasus

Tõlkija: Pilleke Laarmann

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga