Ravimite valmistamine ja väljastamine

Ravimite valmistamise praktika

Nii ravimite väljastamise kui ka ekstemporaalse valmistamise praktika on varsti poole peal ning mõtlesin, et muljetan natuke sellest, mida need ette kujutavad. Alustan valmistamisest. Mina valmistan Ida-Tallinna Keskhaigla haiglaapteegis, nii et sisuliselt me saame valmistada haigla jaoks vajalikud ravimid, sterilisatsioonivahendid, analüüsilahused (reaktiivid) jne. Üllatavalt vähesed teavad, et suuremates haiglates nagu ITK ja PERH on eraldi apteek, milles valmistatakse patsientide jaoks vajalikud ekstemporaalsed ravimid. Nendeks on pulbrid, lahused ja salvid. Ehk valmistamisega ei tegelda ainult Tõnismäel. Praegusel koroonaajal, kus plaaniline ravi vanas mahus ei jätku (just tuli uudis, et ühes haiglas plaaniline ravi lõpetati), on ka haiglaapteegi sortiment väiksem. Ehk sisuliselt kui varem tehti rohkem salve (näiteks põletuse korral kasutatav Seppo salv), siis nüüd valmistame peamiselt lahuseid ning osasid pulbreid.

Näiteks täna valmistasime enneaegselt sündinud laste ehk haigla neonatoloogia osakonda rinnapiima rikastavaid segusid. Need on kindla kaaluga purgikestes, mida õde saab hiljem vees lahjendada. Lisaks oleme lahjendanud jää-äädikhapet, et saada 4% lahus, mida kasutatakse Naistekliinikus PAP-testi analüüsimisel. Need näitavad koes kasvajalisi muutusi. Samuti erinevaid sterilisatsioonilahuseid, lahjendanud 97%-ilist alkoholi jne. Ühesõnaga palju lahjendamist. Lisaks oleme saanud aidata Pfizeri koroonavaktsiini ette valmistamisel. Selle säilitamise tingimused on väga ranged (ainult 6 tundi toatemperatuuril) ning seetõttu iga abikäsi vajalik. Haiglas töötamise kogemus on olnud väga põnev, näiteks koroonavaktsiinide ettevalmistamise juures abistasime õdesid ning kuulsime palju põnevat haiglaelust. Samuti näen, et haiglas valitseb tubli tiimitöö ning iga lüli töötab selleks, et töö sujuks. Kõik on ülimalt abivalmid ja sõbralikud. Ühesõnaga, mulle meeldib!

Pulbrite kaalumine ja klaaspurkidesse pakendamine. Kõik toimub võimalikult puhastes tingimustes.

Retseptiravimite väljastamise praktika

Enamus farmatseudi õppekava viimase kursuse praktikast on retseptiravimite väljastamine. Sisuliselt peame tuvastama kliendi ID-kaardiga, küsima millist ravimit ta välja osta soovib (ning informeerima klienti teistest retseptidest, millest ta ei pruugi teadlik olla), rääkima kuidas ravimit kasutada, mainima olulisemaid kõrvaltoimeid ning võimalikke koostoimeid. Näiteks kilpnäärme alatalitluse ravimit l-türoksiini ei tohi manustada samal ajal kaltsiumi sisaldavate piimatoodetega, sest need vähendavad l-türoksiini imendumist. Samuti on oluline võtta seda vähemalt 30 minutit enne sööki. Sellised olulised nüansid.

Sageli soovivad inimesed nõu küsida ka käsimüügiravimite ja toidulisandite osas ning väga oluline on ka nende korrektne nõustamine. Kõik see on olnud tohutult põnev ning praktika jooksul olen õppinud väga palju juurde, eriti just reaalelu poolt. Näiteks koolis õppisin kõiki ravimeid toimeainepõhiselt, aga nüüd oskan seostada toimeainet preparaadi nimetusega. Kliendid reeglina ei ütle, tahavad metoprolooli osta (kuigi osad teavad oma toimeaineid). Ikka Betaloc või Metozok. Metoprolool võidakse öelda siis, kui on kirjutatud hoopis Metoprolol-ratiopharm. Öeldakse ju, et heal lapsel mitu nime, ka ravimil on mitu nime.

Rääkimata originaalidest, geneerikutest ning erinevatest ravimvormidest (dispergeeruvad-, prolongeeritud-, konventsionaalselt vabanevad-, gastroresistentsed tabletid jne). Kõik peab selge olema. Samuti peame väljastamisel jälgima koguseid, seda näiteks rahusteid väljastades. Kõik on Ravimiseaduses rangelt reguleeritud. Praegu olen näinud nii jaemüügi- kui ka haiglaapteegi tööd ning mõlemad on tohutult põnevad kogemused. Kuna naudin suhtlemist ja inimeste abistamist, siis praegu tõmbab jaemüük rohkem, aga ei välistaks ka haiglaapteegi tööd.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.