Disclaimer: Selle postituse eesmärk on tuua välja uuringute tulemused ning kõnealuse postituse probleemsed lõigud. Edasised järeldused on igaühe endi teha.
Daysy viljakusmonitor
Üks Eesti päritolu blogija kirjutas 3 aastat tagasi postituse Daysy viljakusmonitori kohta, lubades muuseas selle efektiivsuseks 99,3%. Ehk sisuliselt võrdles neid antibeebipillide efektiivsusega. Viljakusmonitori idee on iseenesest lihtne ja väga müüdav – seade mõõdab kehatemperatuuri ning näitab vastavalt hinnangulisele (tegu on viljakust hindava meetodiga!) tsüklipäevale kas rohelist, punast või kollast tuld. Mäletan, et kui tol päeval seda artiklit lugesin, oli mu peamine mõte, et millal esimene rasedusjuhtum tuleb. Mees saatis mulle täna artikli, et saates ”Laser” räägitakse naistest, kes viljakusmonitori kasutades rasedaks on jäänud. Ning et selle blogija nimi on käinud ”nii mõnegi patsiendi” juurest läbi.
Millel siis viljakusmonitori usaldusväärsus põhineb?
Vaatame Daysy kodulehekülge. Nad on viidanud kahele uuringule:
Esimene, vanem uuring (Freundl 1998, link) seisnes sarnasel aparaadil nagu Daysy ning selles osales 597 naist, kes kasutasid viljakusmonitori natuke üle 10 kuu. Uuringus osalenud naistest 33 jäid rasedaks. Irooniline on see, et nendest 33-st naisest 21 ”soovitaksid seadet edasiseks kasutuseks”. Ning ikkagi ei tee see efektiivsuseks 99,3% nagu Daysy väidab.
Ning teine uuring? Tühistatud.
Seega on täiesti legaalselt müügil seade, mis reklaamib end kui efektiivset rasestumisvastast vahendit samas kui viimane kliiniline uuring pärineb aastast 1998 (mille käigus rasestus 10 kuu jooksul ca 5% osalenutest) ning teine uuring vastuolulise info tõttu tühistatud. Numbritega valetatakse tuimalt tarbijale näkku. Ning veel kurvemaks teeb mind see, et inimesed, kes nimetavad end naiste tervise eestkõnelejateks, lõikavad sellistest toodete müügist kasu, süvenemata originaalartiklitesse. Ma ei kiida sugugi hormonaalsete kontraseptiivide kasutamist – jah, neil on kõrvaltoimed ning ka nendega on oht rasestuda, eriti tüüpilise kasutuse korral (mõni päev jääb vahele, ei võeta täpselt samal ajal), aga numbritega ollakse ausad. Inimesed teavad riske. Inimesed teavad kõrvaltoimeid. Iga ravimi puhul peab mõtlema, et kas selle kasulikud, elu parandavad toimed tasuvad terviseriske ära. Kui jah, siis on neid mõistlik võtta. Kui ei, siis mitte.
Internetis on palju artikleid ning arvustusi inimeste poolt, kes on kasutanud viljakusmonitore ning ootamatult rasedaks jäänud. Sellepärast panen südamele, et vähemalt tervise teemades pidada nõu spetsialistidega ning vajadusel kasvõi ise uurida viidatud teadusartikleid enne suurte otsuste tegemist.
Täiendatud info (3. oktoobri seisuga)
Jälgides asjaosaliste kommentaare Daysy suunas (”ise on rumalad, et lisakaitset ei kasuta”/ ”blogija ei vastuta teiste käitumise eest”), siis paneks südamele, et antud blogi loevad paljud teismelised ning noored naised. Eksitav info on probleem, mitte toode ise.
Siin on mõned ülesvõtted originaalsest, praeguse hetkeni muutmata postitusest, kus toodet võrreldakse rasestumisvastaste vahenditega:
Siin on selgesõnaliselt öeldud, et ”kuna Daysy menstruaaltsüklit tundma õpib”, siis hetkel kasutab lisakaitset. Justkui hiljem poleks lisakaitset vaja, sest efektiivsuseks on ju 99,3% (!)
Siin on jällegi vihjatud, et Daysy on sisuliselt sama efektiivne nagu antibeebipillid, kuigi uuringud ning naistearstid näitavad, et ei ole. Monitori ja ravimit ei tohiks isegi võrrelda!
”Kui oled oma kallimas kindel, siis tasub edasi otsida.” Kumb siis on? Kas barjäärimeetod või Daysy? Või mõlemad? Või ainult üks, kuni ”Daysy õpib mentstruaaltsüklit tundma”?
Postituses pole selget infot, et kas kasutada koos barjäärimeetodiga või mitte. Ühes lauses on kirjas, et tegu on viljakusmonitoriga, teises lauses, et alternatiiv pillidele = ei pea kartma rasestumist. Mõlemat see seade olla ei saa. Samuti toovad Daysy kasutajad argumendiks, et ”nad pole veel kordagi rasestunud”. Sama loogikaga võiks palju asju lubada, sest ”minul pole midagi juhtunud”. Daysy praeguseks tühistatud uuringust on välja jäetud uued kasutajad ning need, kes jäid rasedaks. Valim on valitud selline, et efektiivuseks tuleks 99,3%.
Kokkuvõtteks – seadet on turundatud viljakusmonitorina, lubades samal ajal hormonaalsetele vahenditele sarnast efektiivsust. Blogijad lõikavad müügist kasu edasi ning teised naeravad noorte soovimatute rasestumiste üle, et ”ise on rumalad”. Ei midagi uut siin päikese all.
Kui palju on emakasisese spiraali tõenäosus siis mitte viljastuda?
Sõltub kummast emakasisesest spiraalist rääkida. Kas vaskspiraalist (99,3%) või hormonaalspiraalist (99,7%), üldiselt on mõlemad väga efektiivsed.
Üks eritab vaseioone, mis takistavad viljastumist ning hormonaalne (toimeaine levonorgestreel) takistab rasestumist emaka limaskesta õhemaks muutmise kaudu.