Andres Laan ”Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest”

Viimastel aastatel on meedias sagedasti kirjutatud sellest, kuidas loodi järjekordne tark masin, kuidas AlphaGo nimeline tehisintellekt võitis järjest Go maailmameistreid, kuidas kodud lähevad järjest nutikamateks ning aina rohkem protsesse ning jah, ka töökohti automatiseeritakse. Inimesed on jagatud mitmeks leeriks , osad on väga entusiastlikud isemõtleva- ja õppiva tehnoloogia arengu suunas, teised on pessimistlikud ja proovivad juba praegu (mil tehisintellekt on alles lapsekingades) hoiatada meid tehisintellekti ohtude eest ning kolmandatel on hoopistükkis ükskõik. Kusjuures enne raamatu lugemist olin mina pigem üks nendest pessimistidest, kes naljaga pooleks kartis samuti robotite invasiooni. Robotid võib siinkohal asendada ükskõik millise mõtleva süsteemiga, millel on potentsiaal areneda inimmõistusest kaugemale ning võtta vastu vastuseid enda väärtushinnangute järgi. Teisisõnu, tehnoloogiline singulaarsus ehk punkt, kust tehisintellekti areng väljub inimese kontrolli alt.

Andres Laan suutis vähemalt mind üsna palju maha rahustada rohkete illustratsioonide ja näidetega sellest, kuidas tehisintellekt on alles väga ”noores eas”, kusjuures nii lihtne ja automaatne asi nagu nägemismeel on tehislikele süsteemidele väga ajakulukas ja keerukas õppeprotsess. Kui praegused iseõppivad süsteemid pole seniks suutnud õppida, kuidas raskusteta näha, objekte teineteisest edukalt eristada ja inimese nägemismeelt imiteerida, siis mis eneseteadvusest praegu veel rääkida annab?

”Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest” on väga rikastav lugemine, sest teema on väga aktuaalne ning huvitav on mõista, mismoodi ikkagi erineb inimese ja masina õppimisvõime (tuleb välja, et palju erinevusi polegi, kui välja jätta see et masin toetub õppimises rohkem juhendajale ning algoritmidele endile). Samuti pole eesti keeles kuigi palju taolist kirjandust ning temaatika on liiga keeruline, et inglise keeles nii kergelt haaratav lugemine oleks. Sõltub ka muidugi inimesest. Andres Laan on jaganud tehisintellekti teema neljaks osaks. Esimeses kirjeldab ta negatiivse tagasiside olulisust automaatsetes protsessides nagu keha hapnikuvarustus ja lihaste positsioonid. Lihtsustatult öeldes on negatiivse tagasiside eesmärk hoida end ranges tasakaalupunktis, heaks näiteks meie kehas on homöostaas. Näiteid masinatest on raamatus rohkem, seega nendele ei hakka praegu keskenduma.

Teine peatükk kirjeldab inimese (ja masina) õppimisvõimet, mis selgitab kuidas sisemiste väärtussignaalide järgi on võimalik õppida uusi asju, tuginedes kogemusele ning tehtud vigadele. See on väga loogiline, aga seda põnevam oli lugeda näiteks, kuidas masinad õpivad. Lihtsustatult öeldes teevad (vastavalt programmeeritud) masinad kõik kalkulatsioonid selle järgi, et leida kõrgeima kasumiga strateegia pikemas plaanis. Mõned masinad, näiteks Deepmindi poolt tehtud AlphaGo isegi õppis uusi käike mängu käigus, mida mingist vaatepunktist võib isegi kutsuda loovuseks. Siinkohal me vaidlesime teise poolega, et kas see on ikka päris loovus või mitte. Inimesed kutsuvad seda intuitsiooniks, aga kuidas me kutsume masina puhul olukorda, kus ta õpib uusi käike mängides? Mina arvan, et see on algoritmi tulem, päris loovus on ikkagi süsteemil mis õpib peaaegu et ilma juhendajata (nagu väiksed lapsed, kui nad iseseisvalt maailma avastavad).
AlphaGo on neural networks’il (inimese närvivõrgustikku imiteerival närvivõrgustikul) põhinev (pooleldi?) iseõppiv süsteem, mis on oluliselt keerulisem kui me ette kujutada oskame. Närvivõrgustikud ongi kolmas ning minu arust kõige põnevam peatükk raamatus, mida soovitan lugeda kõigil keda tõepoolest huvitab, mismoodi masinad õpivad. Lugu algab 1950ndate lõpust, mil Frank Rosenblatt (tehisintellektile spetsialiseeruv ameerika psühholoog) oletas, et üksiku neuroni struktuur on kohastunud klassifikatsiooniprobleemide lahendamisele. Klassifikatsiooniprobleemid selle tõttu, et meie aju närvirakkude kõige elementaarsem funktsioon on maailma klassifitseerimine.

Alustades sellest, kuidas midagi katsume (on see pehme, terav, ohtlik, ohutu objekt?), asju vaatame (mida me näeme? kuidas see liigitub meie seniste teadmiste alla?), lõhnu tunneme (vingugaas vs meeldiva toidu lõhn), me klassifitseerime välismaailma objekte päevast päeva. Sõltuvalt sellest kui palju tundlikkust see üksikutes neuronites tekitab (kuna neuronil sarnaselt binaarkoodile on kaks seisundit, ta kas reageerib või mitte), välismaailmas võib tuua lihtlabase näitena selle, kuidas tõmbame käe eemale kui katsume teravat eset. Neuronite kõige lihtlabasema funktsiooni kaudu Rosenblatt oletaski, et samasuguseid omadusi saab üle kanda ka tehisneuronile ehk pertseptronile ning tehisintellekti areng võis alata.

Neljas peatükk keskendub kollektiivsele intelligentsusele, kus autor toob palju näiteid mesilasparvedest, sipelgakolooniatest ning isegi kalaparvedest. Kuna etoloogia ehk loomade käitumine on põnev, siis oli ka see peatükk väga huvitav lugemine. Loomade kollektiivsest intelligentsusest tuletati huvitavaid mõttekäike selle kohta, kuidas tegelikult ka linnas elavad inimesed on keskmiselt efektiivsemad kui rohkem lahus elavad inimgrupid. Minu jaoks oli uudis ka põhjus, miks paljude inimeste keskmine vastus tihtipeale õige on (näiteks tuttavas miljonärimängus vastati enamasti palju õigemini publiku poolt kui sõbrale helistades).

”Tehisintellekti” epiloog on justkui kirss tordil. Kui raamat ise on väga objektiivselt kirjutatud, siis autori nägemus tulevikust ning terav hinnang tänapäeva inimeste mentaalsele tervisele oli pehmelt öeldes šhokeeriv. Laias laastus ma nõustun autori hinnangutega, kuid sellegipoolest oli üllatav neid ideid kirjapildis näha. Minu lõputu idealism ei lase vist ise nii sünget hoiakut võtta, aga vaid tulevik näitab, mis rolli mängivad inimesed tehnoloogia võidukäigus.

Vaatasin, et raamatut on praegu nii Rahva Raamatus kui ka Apollos, aga kes tahab niisama kuulata autori mõtisklusi  või pole veel kindel, kas teema on tema jaoks, siis leidsin väga huvitava saate etv lehelt:

https://etv2.err.ee/v/kultuur/plekktrumm/saated/7e5d088c-d3d5-43c9-a065-243687bb89a9/plekktrumm-andres-laan

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga