Kas oled kunagi mõelnud, miks inimesed kipuvad üksteisele ilusaid valesid rääkima, selle asemel et ausad olla? Miks mõned usuvad kasvõi vandenõuteooriaid või haaravad kinni lootusest, et kõik läheb hästi (olukorras, kus lootust pole)? Miks me oleme enesepettusele palju avatumad kui arvame? Miks hindame kallemaid brände kõrgemalt? Populaarteaduslik teos ”Kasulikud luulud” käsitleb erinevat tüüpi pettuseid, alustades väikestest igapäevastest valedest (näiteks viisakus tööl) kuni ulatuslike petuskeemideni välja, ning uurib kuidas need inimpsüühikat mõjutavad.

Autor Shankar Vedantam on Ameerika teadusajakirjanik ja Hidden Brain podcasti looja, kes on pikalt neid teemasid uurinud. Oma raamatus toob ta näiteid inimestest, keda on raha teenimise eesmärgil petetud ning kaitsevad kohtus petjat, uuringutest, kus optimistlikumad vähipatsiendid elavad pessimistlikest kauem ning palju muud. Minu jaoks oli paeluv et autor oli alguses vägagi objektiivse tõe pooldaja, kuid ajapikku nägi, kuidas mõnes olukorras pole see kasulik ega eetiline.

Teemapüstitus ja konkreetsed näited olid huvitavad ning panid mind mõtlema, isegi kui autoriga alati lõpuni ei nõustunud. Arvan, et me peaksime alati jääma võimalikult ausaks nii enda kui ka teiste suhtes, erandiks vaid tunnete säästmine. Samas meeldis, kuidas ta laiendas enesepettuse ideed selleni välja, et inimestele on alati meeldinud lugusid jutustada. Sarnaselt autorile leian, et religioon (ehk oma olemuselt lugu) on osade inimeste jaoks oluline, sest annab elule tähenduse ning teatud moraalikoodeksi. Kokkuvõttes oli tegu väga põneva lugemisega (enese)pettusest ja psühholoogiast selle taga.