Lubasin, et laen blogisse üles oktoobris kirjutatud referaadi. Kui raamatupostitusi ei saa, siis kuiva, teaduslikku teksti ikka saab!
Tegelikult õppisin seda kirjutades palju. Ühest küljest selle kohta, kui keeruline on ühe ravimi toimemehhanism. Referaadi esimene, defineeriv lõik oli esialgselt pikem ja kirjeldas veel kahe lausega prostaglandiinide rolli põletikulistes protsessides. Ma tahtsin anda võimalikult täpselt edasi, kuidas need ravimid mõjuvad, aga sain aru, et see on referaadi mahu juures võimatu (9-11 lk kokku, millest 4-6lk sisupeatükke). Rääkimata sellest, kui palju mul endal kogu sellest biokeemiast aru saamine aega võttis (ja ma ei saa endiselt täielikult aru). See on huvitav, kuidas ühte ja samasse farmakoterapeutilisse rühma kuuluvad ravimid võivad käituda (sõltuvalt liigitusest) erinevalt. Ibuprofeen toimib mõnevõrra erinevalt diklofenakist. Tõsi küll, nad mõlemad vähendavad põletikulist reaktsiooni kudedes, leevendavad põletikulisi sümptomeid, sealhulgas valu (mõjuvad analgeetikuma). Kuid siiski, ühel on rohkem potentsiaalseid kõrvaltoimeid seedetraktile, teisel kardiovaskulaarsele süsteemile. Praeguse info kohaselt. Oluline on täpsustada, et jutt käib siiski suurematest annustest. Tavainimene ei koge üldiselt kõrvaltoimeid, kui võtab ühe ibuprofeeni tableti nädalas, aga üle 1200 mg päevas* tõstab kõrvaltoimete riski. Ibuprofeen on mulle isiklikult kõige hingelähedasem, sest olen ise seda peavalude korral võtnud. Mitte üle 2-3 tableti nädalas, mõnikord ainult paar tabletti kuus.
Samuti õppisin väga rangete nõuetega teksti kirjutamist. Seni olen kirjutanud lühiesseesid või mõtisklusi. Referaate olen alati vältinud (kui olen saanud neid vältida), gümnaasiumi uurimistöö ei olnud nii rangete nõuetega. Alguses kirusin seda referaati küll üht ja teistpidi, aga lõpuks hakkas isegi väljakutsena meeldima. Kaks sisupeatükki, mis omakorda jagunevad kaheks-kolmeks alapeatükiks. Kahe tabeli vahel peab olema tekst, peatükk ei tohi lõppeda tabeli ega joonisega. Vormistuslik pool, mis on nagunii. Allikad, viitamine. Milliseid allikaid tohib kasutada, milliseid mitte. Igal koolil on erinevad nõuded. Päris alguses tekitas minus suuri küsimusi, et millele ma pean viitama ja millele ei pea. Et mis on üldine teadmine ja mis ei ole. Lõpuks sain aru, et kõige lihtsam on kui iga lõik põhineb vähemalt ühel allikal (parem kui mitmel). Refereerimine on teine teema, aga sellest sain kiiresti aru (võtsin igast allikast kõige olulisema info oma sõnadega kokku). Kogu kirjutamisprotsessi tegi nii ajakulukaks ühest küljest see, et ma pidin suhteliselt keerulist inglise keelset farmaatsiaalast teksti tõlkima ja sellest aru saama, ning teisest küljest ranged nõuded ülesehitusele. Sest kes meist ei eelistaks vabas vormis kirjutamist?
*Kuni 1200 mg päevas on lühiajaliselt suurim soovitatud ööpäevane annus Ibuprofeeni (suukaudsete tablettide korral)
Keda huvitab, siis referaat ise asub siin:
Laurakristiina_ValdsonMSPVAd
2. kursusel laiendasin konkreetset teemat edasi, vaadeldes peale kõrvaltoimete ka MSPVA-de koostoimeid südame-veresoonkonna ravimitega.
Minu kirjutatud urimistöö projekt asub siin:
Uurimistööprojekt