Võtsin Paul Kalanithi elulooraamatu kätte põhjusel, et olin juba kuid tagasi tutvunud selle raamatu sisukirjeldusega ja otsustasin, et pean seda lõpuks lugema. Neurokirurg, kes kirjeldab oma töö üksikasju ja kõhedaid detaile uskumatu täpsuse, aususe ja huumoriga – mis võiks olla meditsiinihuvilisele põnevam lugemine!
”Kui hingusest saab õhk” on oma olemuselt väga kurb – see kirjeldab 36-aastase oma ala tippu suunduva neurokirurgi elu enne ja pärast neljanda staadiumi kopsuvähi avastamist.
Ma jagaksin raamatu piltlikult kaheks osaks- esimene osa on Pauli arengulugu ning neurokirurgia (miks just see, mitte näiteks südamekirurgia) enda jaoks avastamine, meditsiiniõpingud ja esimesed kogemused olulistes arstitoimingutes (viimased olidki mu lemmikkirjeldused raamatus), ning teine osa on Pauli senise elu ning plaanide, unistuste kokkuvarisemine peale ränka vähidiagnoosi. Nii valus kui see raamat ka ei ole, eriti tõesti viimased 100 lehekülge, on see ka omamoodi optimistlik ja elu paratamatusele, tsüklilisusele näkkuvaatav. Autor analüüsib arstiteadust, arste, inimelu tähtsust ja vananemist teraselt ja vaid nii, kuidas arst seda võib teha (nähes nii paljusid ravilugusid ja surmasid). See on aus ja elujaatav, mitte eitav. Ainsaks kriitikaks, mis raamatule ette on pandud, on fakt et see on kurb lugu ja mõneti see võib tunduda pisarakiskuja, kuid mulle ta sellisena ei tundunud. Raamat, mille põhitemaatik on surm, peabki olema kurb, kuid mitte olema neelatud kurbusest vaid sellest midagi õpetama. Tundsin et ”Kui hingusest saab õhk” õpetas just seda, kuidas nautida olulisi hetki ja võtta elu sellisena, nagu ta on.
Arvan, et igaüks võiks sellest raamatust midagi leida, seda enam kui on väiksemgi huvi meditsiini, inimaju või arstitöö vastu. Põnev fakt – väga kentsakas on lugeda ka seda, kuidas autor kirjeldab oma esimest lahkamist ja lahkamiste jälgimist – ta teeb seda kõike sellise aususega ja ilustamata, et ajab ahhetama.
Kirjastus Trükk OÜ Print Best
Tõlkija: Triin Olvet, värsid tõlkinud Doris Kareva
Kujundaja: Mai Grepp
Ilmumisaasta: 2016
Kokkuvõtte
”Kui hingusest saab õhk” on uskumatult aus, põnev ja kurb lugu ühe neurokirurgi elust, otsingutest ning lõpuks ka surmast. Kuid vaatamata oma temaatikale on see elujaatav, mitte kurbusega mattev teos.