Milleks on kõrgharidus vajalik ning tööturu seis

Ma olen oma elu jooksul kõrghariduse teemal puutunud kokku kahte tüüpi inimestega – ühed, kes arvustavad teisi kõrghariduse olemasolu põhjal ja teised, kes ei arvusta. Arvustamise all pean ma silmas seda, et positiivne arvamus inimesest kujundatakse sõltuvalt sellest, et kas kõrgharidus on omandatud või mitte (osadele meeldib reastada veel mõttetuid ja mitte nii mõttetuid kraade, aga see on teine teema). Ideeliselt on iga ülikoolikraad vajalik, sest muidu seda ei õpetataks. Nõudlus ja pakkumine. Ühest küljest on kõrghariduse võimalus loodud inimestele, et neil oleks valik õppida ennast huvitav ala.

Teisest küljest unustatakse kõrghariduse teemal kiirelt ära, milleks see riigi vaatepunktist oluline üldse on. Inimese (kõrg)haridus peaks toetama soovitud ametikohale tööle saamist ja seal edukas olemist. Tegelikkus on selline, et tihti õpitakse ülikoolis ala lihtsalt sellepärast, et oli sotsiaalne surve seda õppida, mille tulemusel õpitakse ümber (seekord tasuliselt) või töötatakse erialaga mitteseotud alal. Teinekord õpitakse ülikoolis ka lihtsalt seepärast, et inimest ala huvitab ja ta ei soovigi sellel alal tegelikult töötada (ka tavaline, aga riigi vaatepunktist kulukas). Paljud inimesed üritavad leida kuldse kesktee ja õpivad nii-öelda universaalse ala, mille kraadiga nad tööturul ikkagi tahetud on, mis suunda nad ka ei valiks. See on iga inimese jaoks muidugi erinev, et mis on selline eriala, millega võimalikult suur valikuvabadus on. Selles osas on väga oluline teha mõtestatud otsuseid. Pealkirjas algatatud küsimusele olen seega vastuse andnud – ideeliselt on kõrgharidus vajalik selleks, et inimene saaks hiljem erialase tööga hästi hakkama või vähemalt omaks selleks eelduseid.

Tegelik elu on mõnevõrra erinev, eriti selles osas mis puudutab tööturgu. Üks asi, mida värskelt ülikoolist tulnud noored märkavad, on et väga tihti otsitakse potentsiaalselt kandidaadilt varasemaid kogemusi. Teinekord on see sama oluline kui haridus ise. Samuti kirjutatakse töökuulutuses ”kandidaadil peab olema kõrgharidus, (eelistatult x või y eriala)”. Vahel kirjutatakse, et kandidaadil võiks olla õigusalane kõrgharidus (näiteks kindlustusfirmades kahjukäsitlejad), teinekord oodatakse majandusalast või logistikaalast haridust. Väga tihti samas eelistusi ei olegi! See on põhjus, mis ajendas mind arvamuslugu kirjutama. Miks kirjutavad tööandjad kuulutusse, et kandidaadil peab olema kõrgharidus, kui eelistust neil selles osas pole?
Et justkui sobib ühele kindlale ametikohale ühtemoodi kandideerima nii filoloogia kui ka informaatika kõrgharidusega inimene. See ei ole samas loogiline, sest ametikoht ja tööülesanded on ühed, aga õpitud erialad väga erinevad. Ma olen arutlenud selle teema üle inimestega väga palju, ning ühe hea vastuse andis mulle hiljuti üks edukas juht. Ta pakkus, et kõrgharidust oodatakse sellepärast, et see näitab laia silmaringi. Seda siis ametikohtadel, kus ei eeldata kindlat kraadi. Neid sadu kuulutusi näeb CV-portaalides igapäevaselt, minge vaid vaadake.

Minu enda seisukoht sellel laial silmaringi teemal on väga skeptiline. Jah, ühest küljest võib kõrgharidusega inimesel olla lai silmaring, aga ma olen väga palju kokku puutunud inimestega, kes teavad näiteks palju ajaloost, olemata seda üldse õppinud (!) või omavad väga head faktimälu, oskavad rääkida kaasa poliitikast ja majandusest (ilma poliitika ega majanduse kõrghariduseta), näidetesse võib uppuda. Teine kõrgharidusega inimene jällegi teab kitsalt oma alast, aga ei hiilga teadmistega millestki muust. Inimesed on oma huvide ja teadmistega seinast seina, sõltuvalt sellest mis neid ennast huvitab. Laia silmaringi jaoks ei ole vaja kõrgharidust. Selleks on vaja huvi elu ja maailma vastu, et minna ja reisida või lugeda. Samuti arutleda inimestega, küsida küsimusi, olla kogu aeg avatud. Need laia silmaringiga inimesed ei ole oma teadmisi võtnud ainult 5, 10 või 20 aastat tagasi lõpetatud kõrgkoolist, nad on jooksvalt need teadmised üht või teist viisi omandanud. Seega minu ettepanek on neid stereotüüpe murda. Jah, kõrgharidus ON oluline, aga oluline on ka töökohal õppida, oluline on kogemusi omandada. Kõrgharidus võiks olla ideaalis mõtestatud valik, et kas see eriala aitab mind tööturul edasi. Kas ma tahan sellel alal töötada või raiskan ma praegu 3 aastat oma elust, õppides ala mis mind tegelikult ei huvita? Need on palju olulisemad küsimused.

Ma pooldan kahe käega seda, kui inimene teeb mõtestatud valiku, et teda huvitab kõrgharidus õppimise enda pärast (mitte paberi) ja/ või ta tahab samal või sarnasel alal töötada. Kuid ma ei poolda seda, et me arvustame end ja teisi selle põhjal, kas neil on kõrgharidus või määrame kellelegi laia silmaringi tänu kõrgharidusele. Ma südamest kahtlen, et seal korrelatsioon on, võibolla on suurem tõenäosus et laiade huvidega inimene lõpuks ikka õppima läheb. Kõrgharidus on oluline, aga vaid siis kui see täidab oma eesmärki.

2 thoughts on “Milleks on kõrgharidus vajalik ning tööturu seis

  1. See, et igasugune kraad sobib, on tõesti imelik. Olen kuulnud sellist mõtet, et kraadi olemasolu (mistahes erialal) näitab kohusetunnet. Tööandja saab sellest järeldada, et kandidaat on piisavalt distsiplineeritud ning oskab oma aega planeerida, et see kolm aastat ära teha. Laia silmaringi põhjendusega ka mina kohe kindlasti nõus pole, just ülikoolides olen kohanud kõige Kitsama vaateväljaga inimesi. Võib-olla töökogemuse nõudmisega soovivad tööandjad mänguvälja suurust vähendada, sest kõrghariduse diplom on tänapäeval lootusetult delvalveerunud ning potentsiaalseid kanditaate oleks seega liiga palju. Kuigi naljakas on see, et samal ajal kuulen jutte sellest, kuidas eesti tööturul on töötajatest puudus (nii spetsialistidest kui lihttöölistest) nii et mine võta sa kinni, kus see tõde on.

    1. Mõistan absoluutselt sinu mõtet. Minu arust kohusetunnet see 100% juhtudest ei näita just selle tõttu, et ma olen ise tohutult kohusetundlik inimene ega suutnud tükk aega välja mõelda, MIDA ma õppida tahan. Ja ma teadsin, et ma mitte mingil juhul ei taha minna õppima lihtsalt õppimise pärast, ainult siis kui ma tean täpselt, kuidas kõrgharidus mind aitab. Õnneks mõtlesin selle välja. 🙂 Kusjuures olen isegi mõelnud, et teiseks kõrghariduseks õppida midagi lihtsalt huvi pärast (näiteks ajalugu), nii nagu paljud lähevad õpivad neid huvitava eriala lihtsalt huvi pärast. Kuid ma olen üldjoontes nõus, et see pigem näitab mingit sorti kohusetunnet ja pühendumust. Nagu öeldakse, erand kinnitab reeglit. Ega kõik inimesed pole nagu mina, et õppimamineku jaoks peab olema konkreetne idee peas valmis, et kellena hiljem töötad.

Vasta Laura-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga