Mida tähendab idealism minu jaoks

Idealismil kui mõtlemisviisil on erinevaid definitsioone. Eestikeelses vikipeedias on seda sõnastatud järgnevalt: Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab, vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.”

See võtab keerulises sõnastuses idealismi kui idee kokku, kuid lihtsamini sõnastatult on idealism mõistuse võit emotsioonide üle. Seda on lihtne selgitada konfliktide näitel. Kui kahel inimesel on omavaheline konflikt, siis kumbagi innustab nende sisemine veendumus, et neil on õigus. See sisemine veendumus põhineb tunnetel, aga ka mõistusel. Konflikti ajendiks võivad olla isiklikud huvid (ego), solvumine (jällegi ego), maailmavaatelised erinevused (mis põhinevad tihti tunnetel). On võimalik, et need kaks inimest ei lahenda konflikti ära ja kujune mõlemale sobivat produktiivset lahendust, aga idealist usub alati, et konflikti on võimalik rääkimisega lahendada. Kui konflikti olemus lammutataks maailmavaatelise erinevuseni lahti, siis mõistaks kumbki probleemi tuuma.

Muidugi on väga suuri maailmavaatelisi erinevusi, näiteks abordi legaalsus. Üks võib olla tulihingeline abordi vastane ja teine aborti pooldada, kuid kui leida ühisosa, siis kumbki inimene ei poolda ideaalses maailmas abordi tegemist. Siin on ühisosa, konflikti lahendus. Kaks inimest võivad nõustuda, et peaks tegelema abordi ennetamisega ning probleemi tuum on mujal. Nad näevad, et nad nõustuvad teineteisega mingil tasandil. Ma usun, et iga maailmavaateline erinevus on võimalik niimoodi lahti harutada ja kompromiss leida. Enamus konflikte tekivadki selle tõttu, et ei saada teineteisest aru. Kasutatakse küll sama keelt, aga erinevas tähenduses.

Idealismil on ka üks paradoks – kuna idealist usub nii tulihingeliselt mõistuse või teadvuse ülimuslikkusesse, siis ta ei pruugi tunnistada olukordi, kus idealism ei aita. Isegi, kui ta enda liigset idealismi tunnistab, siis ta endiselt usub lahendusse rääkimise (keele) kaudu. Nii et mingis mõttes peitub idealismis alati ka varjatud optimism. Kas see (optimism) on hea või halb asi, on igaühe enda otsustada. Muidugi on olukordi, kus rääkimine ei aita, aga need tekivad siis, kui üks ei taha enam rääkida.

Kui definitsiooni natuke edasi laiendada, siis idealist usub tihti ka ideaalsesse inimesse või ideaalsesse maailma. Sellisesse, kus inimesed proovivad olla parimad versioonid iseendast ja töötatakse ühise eesmärgi nimel. Idealist usub alati mingisse ideaalsesse versiooni, sest alati saab paremini. Seda tähendabki idealism minu jaoks. Ma ei saa öelda, kas see on õige või vale viis maailma tunnetada, kuid see on üks paljudest. Ning kui te minu arvamust küsite, siis alati on kergem elada optimistina.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga