Malta saarestik

Euroopa Liidu kõige väiksem riik, Malta, on ühest küljest tihedasti asustatud lubjakivist majadega, teisalt on see võimsate kaljude ja helesinise merega kaunis saar. Täpsemalt on Maltal 3 suuremat saart – põhisaar, Gozo ja Comino. Kui esimesel elab umbes sama palju inimesi nagu Tallinnas elanikke (pool miljonit), siis võrdluseks Gozol elab ainult 40 000 inimest, muutes selle palju privaatsemaks ning vaiksemaks paigaks. Olen Maltal ühe korra üksi käinud, kuid väiksematele saartele kahjuks ei jõudnud. Tahtsin sellest ilusast vahemere saarestikust parema ettekujutuse saada, nii et võtsin partneri kaasa ja külastasime kõik saared nädala ajaga ära! Enamus ajast olimegi kahel väiksemal saarel, mille võrratu loodus jääb igaveseks meelde.

Reisi planeerimine

Alguses broneerisin Ryanairi piletid ja reisi aprilli algusesse, aga lendude tühistamise tõttu pidin uued kuupäevad vaatama. Kuna soovisin siiski väga minna, siis planeerisin kogu reisi sisuliselt uuesti (free cancellation on oluline märksõna!). Enamus majutusi oli airbnb ja bookingu eramajutused, nii et saime ühtlasi selle kogemuse ka. See on ka põhjus, miks planeerimisest kirjutan. Tundub, et iga reisiga õpin midagi uut. Kuhu minna, kui palju näha, millega liigeda, kus ööbida – kõik need on asjad, mida planeerima. Kui eelmine kord Maltal olin kõik ööd saare lõunapoolses otsas (logistiliselt ebamugav saare põhjarannikut avastada), siis seekord mõtlesin asukohad palju paremini läbi.

Varasemalt olen reisides peatunud pigem hotellides ja hostelites, aga olles inimeste häid kogemusi airbnb-ga kuulnud tahtsin seda isegi proovida. Logistiliselt sobis see, et ööbisime 5 eri majutuses. Ühes oli tore itaallannast korterikaaslane, teises oli basseiniga esimene korrus meie päralt (ülalkorrusel vaiksed briti pensionärid), ülejäänutes terve korter. Hinnad varieerusid 35-60.-/öö kohta, nädal ööbimist vahemere ääres kokku 300 eurot. Hooajaväliselt reisida pole sugugi halb mõte!

Matkamine ja ujumine

Eelnevalt olin teinud nimekirja kohtadest, mida tahtsin Gozo saarel näha. Märksõnaks kaljud, sügavad orud (ühes neist saime ujuda), sinine meri. Maastikult ootasin rohelisi künkaid ja põllumaad. Partner ujus absoluutselt igalpool kus vähegi sai vette minna, mina ujusin umbes pooltel päevadel. Kusjuures me ujusime pigem kivistes kohtades kus läks kohe sügavaks, randadest ainult ühes. Vesi oli nagu juunikuus Stroomi rannas, tunde järgi ütleks 16 kraadi. Selline mõnusalt värskendav.

Looduslikud moodustised, sisalikud ja krabid

Kui peaksin Gozo ja Comino saare ühe sõnaga kokku võtma, oleks see kontrastne. Kui rohelus, helesinine meri ja kaljud peaks ära tüütama (seda ei juhtunud), siis nägime hoopis selliseid kollaseid liivakivist moodustisi. Need asusid Xlendi kaljude juures, kust me mööda edelarannikut edasi matkasime.

Kõkkuvõtvalt on kaks erinevat Malta kogemust – üks keskendub rohkem põhisaarele ja ajaloole (Valletta ehk pealinn on tegelikult imeilus), teine keskendub väiksemate saarte loodusele. Sellessuhtes soovitan looduse fännidele Gozo saart ja teistele inimestele Malta põhisaart. Minule meeldis Gozo tunduvalt rohkem ja alla 3 päeva ei tasu seal veeta. Sõltub transpordist ka, sest meie sõitsime vahepeal bussiga ning aja huvides taksoga. Kindlasti oli meie kogemus ka seetõttu eriline, et turiste oli väga vähe. Nii et kavatsen ka edaspidi off-season reisida! 😉