Ja see päev on käes – me saime lõpuks koera! Pühapäeval tõime Jacki, isase kuldse retriiveri koju. Oleme tohutult rahul nii aretaja kui ka kenneliga, kust koera ostsime. Jack on väga tubli koer, alles 2. päev ning tuleb oma nime peale kohale. Me premeerime teda suure kiituse ja maiustega iga positiivse käitumise peale. Ta on juba täielikult meie südamed võitnud.

Miks kuldne retriiver?

Koera oleme tahtnud peaaegu 2 aastat. Me uurisime mehega vähemalt 15 erineva koeratõu kohta enne, kui kuldse kasuks otsustasime. Kusjuures labradori retriiver oli teine valik. Kaalusime erinevaid koeratõuge sõbralikkuse, treenitavuse, haukumise ja energiataseme järgi. Välistasime näiteks husky, sest nemad tahavad ca 2-3 tundi päevas joosta. Kelgukoerad siiski. Samuti välistasime Pembroke corgi, sest nad on sageli väga häälekad koerad. Korteris tahaks pigem vaiksemat koera, kes ei kipu nii kergelt haukuma. Meie naabritel on samuti kuldne retriiver, ning teda pole kordagi haukumas kuulnud. Ühtlasi välistasime paljud väiksed ja väga suured koerad, kuldne retriiver on suuruselt medium-large koer. Kõik koerad on armsad, aga meile meeldivad keskmist kasvu ja suured koerad rohkem.

Ja täiesti ausalt? Mind võlub nende kuldne iseloom. Lugesime kümnete kaupa artikleid ja foorumeid, ning keskmine kuldne retriiver on äärmiselt inimsõbralik, kergesti treenitav (tahab inimesele meele järgi olla), üsna vaikne ja väga kiindunud kaisukaru. Samuti puudub neil agressiivsus inimeste ja teiste koerte suhtes, nii et valvekoeri neist ei saa. Pigem tahavad nad kõigiga sõbrad olla – internetis tehakse nalja, et neid peab õppima jagama. Peab arvestama, et nad on ühed parajad takjad. Jack käib meil pidevalt järel ja internetis oli selle kohta naljakas lugu. Mees võttis kuldse retriiveri ja tahtis aretajale tagastada. ”Miks?” Mees vastab, et ta ei saa isegi wc-s käia ilma, et kutsikas järgi tuleks. Aretaja vastu: ”Whad did you expect? He’s a golden!” (”Mida sa siis ootasid? Ta on kuldne!”) 

Esimesed päevad kodus

Koju sõites lamas Jack mul süles ja oli kogu tee väga vaikne. Kiunus ainult esimesed 5 minutit kui kodust ära sõitis, sest igatses ema. Tegu oli pika, 3-tunnise sõiduga, millest ta suurem osa magas. Uude koju jõudes oli äärmiselt uudishimulik. Nuuskis kõike, tutvus oma uue koduga ja mängis palju. Oleme talle varunud kõiksugu tirimismänguasju, pehmeid mänguloomi (mida saab ka tirida), palle, närimiseks lelusid jms. Need on vajalikud ühest küljest hammaste jaoks ja teisest küljest selleks, et tal igav ei hakkaks. Talle väga meeldivad toolijalad ja saapapaelad, nii et mänguasi on talle asendustegevus. Samuti üritame vaikselt välja treenida selle, et ta meie jalgu ja käsi ei näriks. Kutsika asi siiski, hambad tahavad tegevust.

Palju nalja sai ka. Esiteks mängis ta oma peegelpildiga. Hüppas nii-öelda peeglisse ja andis käpaga. Haukus korra enda peegelpildi peale. Teiseks otsustas ta mingil seletamatul põhjusel, et vihkab wc-poti harja. Ta urises selle peale, tiris sellest kinni ja kandis hammastega toas ringi. Üritas harja närida ja hüppas selle peale. Mees arvab, et ta peab seda mingiks loomaks. Ühesõnaga väga veider (ja armas!). Kui enda peegelpilt ja hari välja jätta, siis pole ta eriti haukunud. Naabrite pisikese koera haukumise peale ei tee teist nägugi.

Eriti meeldib mulle see, et näen Jackis juba klassikalisi retriiveri omadusi. Näiteks see, et ta vahepeal asju suus kannab ning meil pidevalt järel käib. Tahab olla meiega kogu aeg samas toas. Vesi paistab talle ka meeldivat, sest mängib sageli käpaga jooginõus. Sellega läheb veel aega, et ta meile mänguasju tagasi tooks – pigem tassib need oma pessa. Öösel kipub ta kiunuma ning Jackil on täiesti oma unerütm. Jääb hilja magama ning ärkab juba kell 5 hommikul. Oleme mehega ära jaganud, et mina käin temaga õhtul rohkem jalutamas ja ta saab varem magama minna, et jalutada Jackiga varahommikul. Mõlemad loodame, et ta unerütm lükkub natuke edasi, sest tean et koerad ärkavad sageli omanikuga samal ajal. Eriti, kui öösel väga palju vett ei joo. Eks esimesed nädalad uue kutsikaga ongi raskemad, aga järjepidevus tasub ära. Pealegi toob ta uskumatult palju rõõmu. Uus pereliige siiski!