Kevin Spacey: ootamatu koletis

Oktoobri lõpus lahvatas filmimaailmas skandaal: näitleja Anthony Rapp avalikustas nüüdseks 31 aastat tagasi juhtunud sündmuse, kus Kevin Spacey teda seksuaalselt ahistas.

Miks ma sellest oma blogis kirjutada tahan? Sest avalikkuse reaktsioonid panid mind mõtlema selle üle, kui raske on meil inimestena leppida, kui meie jaoks meeldiv inimene osutub koletiseks. Ning mitte ainult minul, väga paljud inimesed olid üllatunud ja kurvad mitmel eri põhjusel.

Mulle oli Kevin Spacey näitlejana väga meeldinud, eriti kõiges mida on lavastanud David Fincher. Paljudele on Spacey tuntud filmidest Se7en”, ”American Beauty” ning sarjast ”House of Cards”, lisaks suurel hulgal kõrvalrollides. Viimati käisin kinos vaatamas filmi ”Rebel in the Rye” eesti k. ‘Mässaja rukkis”, mis rääkis J.D. Salingeri elust. Film oli väga hea ja mulle suur üllatus, sest ma ei teadnud et tuntur kirjanik elas elu lõpuni üksilduses. Ka selles filmis mängis Kevin Spacey ja tegi minu arust väga hea rolli. Ühest küljest ta on väga andekas näitleja ja seda ei saa eitada, aga teisest küljest on tema minevikus tehtud asjad kohutavad ja lubamatud. Alguses oli Anthony Rappi lugu suisa uskumatu uskuda, kuid nüüdseks ei ole see enam üksikjuhtum. Välja on tulnud üle kümne sarnase juhtumi erinevas vanuses meestega, kes väidavad et ka neid on kuritarvitatud. Tagajärg on see, et Kevin Spacey karjäär on tõenäoliselt läbi.

Me ei taha kunagi uskuda, et keegi, kes on andekas ja andnud maailmale palju (läbi oma näitlemise, kirjutamise, avastuste või mis iganes teene kaudu), võib olla kurjategija. Kuulsatest inimestest on sarnaseid süüdistusi olnud Michael Jacksonil, Woody Allenil, Roman Polanskil ning isegi Oscar Wilde’il. Miskipärast ootame me pigem sellist käitumist kelleltki, kes ei ole meile muljet avaldanud või veel enam, ei meeldi meile. Inimlik on omastada ka teisi häid omadusi kellelegi, kellel on mõned meeldivad omadused.

Mis puudutab kogu skandaali ennast, siis on kahetsusväärne, et kogu lugu tuli ilmsiks 31 aastat hiljem, mitte siis kui see juhtus. Kuid teisalt kas pole see mitte positiivne märk ühiskonna muutusest? Inimesed julgevad nüüd rohkem selliste lugudega avalikkuse ette tulla, ning mitte ainult naised, vaid ka mehed. Teine kahetsusväärne osa loost on see, et Spacey venna sõnul väärkohtles isa neid lapsena, millel minu arvamusel on suur roll inimese psüühikale. Lapsepõlve mälestuste mõju ei saa alahinnata. Kui palju on psühhopaate ja kurjategijaid, kellel on mingi kogemus lapsepõlve väärkohtlemisega? See ei vabanda näitleja käitumist, aga annab võibolla mingi tausta tema tegevusele.

Praeguste noorte inimeste põlvkonda on palju noritud kui ”lumehelbekeste põlvkonda”, kuna noored inimesed ootavad individualismi ja poliitilist korrektsust. Seda, et me jälgiks rohkem enda sõnu ja tegevusi. Lumehelbekesed või mitte, kuid ma arvan et mingis mõttes liigub ühiskond õiges suunas, sest me julgeme teatud asju tunnistada ja taunime tugevalt vägivaldset käitumist. Kevin Spacey skandaal on ideaalne näide sellest, kuidas inimesed julgevad aina rohkem ja rohkem oma minevikust ja rasketest teemadest rääkida ning üks samm hoolivama ühiskonna poole on jälle astutud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga