Kuidas ma endale ombre tegin

Ühel päeval kui mu õde juuksuris käis, sai natuke arutatud tema soengu ja värvi üle. Kohe, kui keegi juuksurist räägib, siis tahan ise ka värvida. Ainult selle vahega, et ma enamasti ei lähe juuksurisse. Mul tuleb kohe tuhin sisse ning asja ei tee kergemaks ka see, et kodus on vajalik keemia täitsa olemas. Mingi hetk ostetud, aga lihtsalt kasutamata jäänud juuksevärvid. Mõeldud, tehtud! Mõtlesin, et teen mõned ägedad blondid salgud, aga sattusin hoogu ja kuidagi suutsin pool pead ära blondeerida. Poole pea blondeerimine oli taotluslik, aga ma ootasin siiski midagi muud. See oli isegi minu standardite järgi katastroof. Ja mul on juustevärvimises üsna madalad standardid – minu arust on äge, kui üks salk on natuke üht värvi, teine teist. Inimese loomulik juuksetoon ei ole ka enamasti täpselt sama värv igalt poolt.

Ebaõnnestunud blondeerimine…
…ja selle parandus ombre näol

Kuid see oli ühtlasest kaugel. Lasin paar päeva juustel lihtsalt olla ning mõtlesin, et seda annaks kenasti parandada pruuni juuksevärviga, kui teha ombre stiilis värvimine, et alt blond, mujalt pruun. Mul oli juhuslikult pruun juuksevärv kodus täitsa olemas, nii et sättisin toolide abiga teise peegli nii, et saaksin näha selja taha ja hakkasin pihta. Proovisin seekord kanda värvi ühtlaselt, altpool natuke hajutades ehk kandes blondi üleminekukohale vähem pruuni värvi. Kuna mul on väga paksud juuksed, siis muidugi proovisin teha nii nagu juuksurid, et kõigepealt alt (pealmised juuksed lõksuga kinni), aga täiesti ühtlast tulemust on iseseisvalt võimatu saavutada. Kuid ma olen üsna rahul, eriti arvestades et ma pole juuksur. See ongi juuste värvimise juures lahe. Kunagi ei tea, milline tulemus jääb ja isegi kui keerad paraja käki kokku, saab hiljem ära parandada. Juuksed on selles osas nagu lõuend. 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga