Haruki Murakami ”Norra mets”

”Norra mets” on Haruki Murakami teostest kõige kaugem maagilisest realismist. Sündmustik hargneb lahti minategelase, Watanabe meenutustest üliõpilasena 1960ndate aastate Tokyos. Tema parima sõbra kallim, Naoko, oli ta esimene suur, vastamata armastus ning suur osa raamatust keskendub nende kolme tegelaskuju hingeelu mõistmisele. Stiil on väga detailne, mõni ütleks et liiga detailne ja igapäevane, aga keeleliselt imeilus. Tegelased avavad end rohkem, räägitakse teemadest, millest tihtipeale romaanides vaikitakse või jäetakse lugeja hinnata. Samuti on raamatus palju mõtisklusi hariduse ja suureks kasvamise, kirjanduse, surma ja minnalaskmise teemadel. Samas pole raamat täiesti sünge ja melanhoolne. Süngete teemade kõrvale naerdakse, nauditakse üksteise seltskonda ja räägitakse Jaapani toidust. Mulle meeldis väga ka Midori tegelaskuju vitaalsus.

Mõneti on vaieldav, kas ”Norra mets” on rohkem arengu- või armastusromaan. Ise pean raamatut pigem arenguromaaniks, kuigi peategelase mõneti üle idealiseeritud ja traagiline armastus Naoko vastu on kahtlemata esiplaanil. Ma ei suutnud lõpuni mõista Naoko võlu, aga võis olla, et lein ja distants ühendas neid kaht. Üldse on Murakami tegelaskujud müsteeriumid, sest nii palju kui nende hingeelu ka ei lahata (või just selle tõttu, et neid nii süviti uuritakse?), ei mõista lugeja täielikult üht või teist tegelaskuju. Samuti jätab raamatu lõpp otsad lahtiseks. Mis saab minategelasest?

Tegu oli mu esimese Murakami raamatuga ja pean tunnistama, et olen võrdlemisi kurb et suurem osa ta raamatuid nii realistlikud pole. Siiski, ma annan Murakami maagilisele realismile võimaluse ja võtan järgmisena kätte näiteks ”Kafka mererannas”. Kui see on vähegi sama kauni ja melanhoolse stiiliga, siis naudin raamatut väga. Raske on öelda, kellele ma Murakamit või ”Norra metsa” soovitan. Mind haaras see raamat täielikult ning tõi isegi pisara silma, seega kiireks ajaviiteks seda lugeda ei tasu. Pigem on see kogemus, millest ammutada iga lause. Kui emotsiooni ei teki esimese mõnekümne lehekülje jooksul, siis jääb tõenäoliselt ka kogu ülejäänud raamat kaugeks.

Kirjastus: Varrak
Tõlkija: Kati Lindström
Ilmumisaasta: 2015

 

 

3 thoughts on “Haruki Murakami ”Norra mets”

  1. No loeksingi siis järgmisena just seda. 🙂

    1. Loe kindlasti, minu Murakami absoluutne lemmikteos! 🙂

  2. Tead… ikka ei olnud see minu raamat. Jätan selle autori siis filmide teel avastamiseks,sest seda suudan ma paremini. Proovisin lugeda küll algusest,küll lõpust, küll keskelt siit ja sealt,aga kuidagi ei haakunud. Väga subjektiivsete paralleelidena loeksin enne Tõnu Õnnepalu meditatiivseid ja tähenduslikke asju või siis hästi fantaasiarikast Marquesi… Tema maagilist realismi, kuigi tal on ikka palju muud ka, olenevalt loost. Kuni ajakirjanduslike ja löövate lühilugudeni välja. Vbl. liialt oli süngust, melanhooliat, pikka kinnisust üld kirjastiilis, mis natuke peletas. Samas kui justkui polnud jälle nii palju seda Õnnepalu filossoofilisust, poeesiat ja sõnalist peenust. Vbl mulle tundub Tõnul rohkem. Mõistan,et igasugune võrdlus pole kohane, aga need on mõtted mis selgituseks pähehüppasid. Vbl suudan vaid kinos minna sellise ehituse sisse mediteerima, nagu Murakami seda kandikul pakub.Ja minna selle pimeduse sisse piisavalt sügavale,et näha seal valgust. Kindlasti on ta huvitav kirjanik. Ja avastasin tema kaudu ka selle laulu. The Beatles ,,Norra mets,, ;).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.