Kui jutt just filmide peale ei lähe, siis üks asi mida inimesed minu kohta ei tea on see, et ma olen kirglik filmifänn. Kui võtta IMDb filmide TOP 250 lahti, siis neist on nähtud pooled ning enamus 90ndate filmidest. Filmikunst on üks mu kirgedest, sest hea film jääb minuga nädalateks ning pole ebatavaline, et vaatan mõnda head stseeni uuesti ja uuesti.
Iseenesest mõista on mul aastate jooksul välja kujunenud lemmikud režissöörid, stsenaristid ja näitleja(nna)d. Seejuures näitlejad pole kõige olulisemad. Tunnen, et veel olulisem on lavastaja visioon ja oskus enda visiooni filmis edasi anda. Stsenaarium annab filmile narratiivi ning dialoogi. Hea kinematograafia, kaameranurgad annavad tehnilised võimalused. Ning lõpuks näitlejad-näitlejannad äratavad stsenaariumi ellu. Nad on täpselt nii head kui stsenaarium, kuigi on ka erandeid. Pole ebatavaline, et näitleja räägib loomingulises protsessis kaasa. Näiteks Johnny Depp lõi Jack Sparrowi rolli puhtalt enda fantaasia pealt, sest paberi peal oli see tegelaskuju palju leebem. Filmi valmimine on tiimitöö kus kõikide panus on oluline.
Üks mu kiikse on filme analüüsida, näiteks märkan alati kui lavastaja kasutab Kubricku stiilis sümmeetrilisi kaadreid, kus fookus on koondunud ühel punktil. Samuti kaameranurgad – kas kaamera on näitleja selja taga või liigub koos näitlejaga kaasa (tracking shot), kas näidatakse mõlemat tegelaskuju ühes kaadris (lisab neutraalsust), kas lähivõte näost (emotsionaalne võte).
Filmi vaadates püüan seda mitte teha ja lihtsalt nautida, aga hiljem on mõnus niimoodi mõelda, et mis tegi stseeni heaks. Inimesed sageli alahindavad kaameratöö olulisust. Loetleksin veel näiteid, aga see läheks liiga spetsiifikaks. Mulle väga meeldivad ühe filmiharidusega youtuberi videoesseed, kes analüüsib erinevaid tehnikaid, kuidas režissöörid vaataja tähelepanu tõmbavad. Siin videos analüüsib ta viisi, kuidas David Fincher mõjutab kaamera liikumisega filmielamust.
Kirjutan kindlasti edaspidi oma lemmikutest lavastajatest ning miks ma nende filme soovitan. Eile vaatasin 2020. aasta parima filmi Oscari võitnud Lõuna-Koera Parasite ära, mis väga hea mulje jättis. See oli parem kui ootasin. Veel rohkem meeldis see, et tegu on esimese mitte-inglisekeelse filmiga mis Oscari võitis. Nii et Filmiakadeemia ikka oskab veel üllatada.