Filmiarvustus: Dunkirk

Kui ma esimest korda kuulsin, et Christopher Nolan lavastab sõjafilmi, siis ma olin samaaegselt väga üllatunud ja põnevil. Dunkirk on ta esimene sõjafilm ja fännid on harjunud Nolani mugavustsooniga – psühholoogilised põnevikud, trillerid, tema unustamatu Batmani triloogia. Kuid ma uskusin, et ta saab ka sellega hakkama, eriti kuna Nolan on tehnilistes efektides väga kodus.

Dunkirki juures on huvitav see, et filmis pole (võrreldes teiste selle sajandi filmidega) praktiliselt üldse dialoogi. Kui seda on, siis on see täpselt õiges kohas ja nii palju, kui vaja. Loo peamiseks jutustamise viisiks olid sõdurite ja tsiviilisikute teod ise, nende kangelaslikkus ja murdumispunkt.

Kuigi tegu on ajaloolise filmiga Dunkerque’i evakuatsioonist, kus päästeti 338 226 briti sõdurit ära (lisaks prantslaste 120 000 sõdurit), siis on siingi tegu väga huvitava käsitlusega, kuna lugu antakse edasi läbi kolme erineva vaatepunkti. Kuna üheks vaatepunktiks on varitsetud sõdurid, teiseks neile merel appi tõttavad laevad-paadid ja kolmandaks legendaarse Spitfire hävitaja hävituslendurid, siis ajaliselt on tegu väga huvitava narratiiviga. Kui sõdurid olid varitsetud terve nädala ja merel sõideti nendeni päeva jooksul, siis hävitajate tegevusliin toimus vaid tunni jooksul – filmis on ajaliselt väga erineva pikkusega tegevusliinid loodud üheks loogiliseks tervikuks. Ehk siis mul oli filmi vaadates ”yep, this is Nolan” äratundmismoment.

Ka näitlejatööd olid väga head, eelkõige tooksin välja uue näo Fionn Whiteheadi, paljudele Spioonide sillast tuttava Mark Rylance’i ja muidugi Tom Hardy. Kõige rohkem nautisin hävituslennukite stseene, kuna need olid lihtsalt tehniliselt nii hästi filmitud. Ühel korral pandi isegi miljonieurone IMAX-kaamera hävitajasse, et filmida maandumist La Manche’i väina. Hans Zimmeri helilooming oli uskumatu ja kruvis pinget üles sama palju kui filmi visuaalne keel.

Tegu on väga tugeva sõjafilmiga, mis üllatas dialoogivaesusele vaatamata rikka sisu ja tiheda ning haarava tegevustikuga. Soovitan Dunkirki vaadata kõigil, eriti on ta kohustuslik põnevike- ning ajaloofilmide fännidele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga