Kui ma juulikuus suurest õnnest hullumas olin, et farmaatsiasse sisse sain, siis nüüd ma kas a) mõtlen koolist, b) õpin, c) loen internetist midagi põnevat, kui tegelikult võiksin õppida. Viimane on muidugi poolnaljaga öeldud, aga keskendumine pole kunagi kerge olnud. Samas kui juba sunnin end õppima, siis teen seda kaua. Mingi ime läbi jõuan ka magada ja tööl käia. Oktoobri veetsin ma peamiselt uurimuslikku referaati kirjutades ning ladina keelt ja anorgaanilist keemiat õppides. Kindlasti panen referaadi mingi hetk ka blogisse üles. Esiteks juba sellepärast et tegu on minu jaoks väga põneva teemaga ja teiseks saab ehk mõnigi inimene põnevat infot selliste käsimüügiravimite kohta nagu ibuprofeen, diklofenak, aspiriin jne. Ütlen ausalt, et pool ajast läks lihtsalt teadustekstide ja farmakoloogia õpiku lugemisele, teksti arusaadavasse keelde tõlkimise ja sellest arusaamise peale. Teisalt ma nautisin kirjutamise protsessi, sest polnud varem kasutanud selliseid andmebaase nagu Sciencedirect või kasvõi EBSCO. Polnud otsinud eraldi statistikat. Ranged nõuded, mis kõrgkoolides kirjalikele töödele on, õpetavad inimesi kriitiliselt vaatama allikaid kust info võetakse. Siiski ei arva ma, et näiteks selline leht nagu ScienceDaily täiesti populaarteaduse alla kuuluks, sest enamasti on toodud ka originaalallikas/ uurimus. Tegu on küll rohkem teaduslike uudiste saidiga ja sealt ei saa süviti minevat teksti oodata, aga allikad ise on enamasti usaldusväärsed. See on üleüldse halb märk, kui teadusartiklil puudub viide algallikale.
Novembri alguses käisin emaga Estonia teatris ”Katariina I” balletti vaatamas, mis meile väga meeldis. Venemaa keisrinna elu lihtsast talutüdrukust üheks mõjuvõimsakams naiseks Venemaal oli inspireeriv ja kaasahaarav. Tantsud näisid ühest küljest klassikalised, aga modernse balleti sugemetega ja tehniliselt keerukad. Ma ei tea, miks, aga ma isegi naudin tehniliselt keerukate liigutustega balletti rohkem kui täiesti klassikalist balletti. Mõlemal on omad võlud. Esimeses vaatuses mängiti torupilli ja rahvamuusikat, mis tegid muusika ja tantsu omapäraseks. Lavakujundus oli kaunis ja efektne, eriti teises vaatuses. Eriti nautisin ma Katariina I kehastanud naistantsija tantsu. Järgmiseks tahaks lõpuks näha Eduard Tubina ”Kratti”, mis on muidugi eesti klassik.
Mis puudutab puhkust koolist, siis umbes kuu aja pärast on vaheaeg, aga enne seda on teiste ainete kõrval selle semestri viimane suurem pingutus – eksam anatoomias ja füsioloogias. Eksami teeb raskeks isegi mitte ainult temaatika detailirohkus, vaid ka maht. Kui oleks vaid üks, siis poleks hullu midagi. Ma pole kunagi nii süvitsi õppinud erinevaid epiteelkudesid (ühe- ja mitmekihiline lame-, silinder-, ja kuupepiteel), sidekoe ning nende kiudude tüüpe (fibroblastidest moodustatud kollageensed kiud, elastsed kiud ja retikulaarsed kiud). Kui gümnaasiumis piisas sellest, et said aru mis on väikse- ja suure vereringe erinevus ning kust jookseb arteriaalne ja kust venoosne veri, siis nüüd peab olema kõik ehituse ja füsioloogia detailsusteni selge. Südame ülemine- ja alumine õõnesveen, neli kopsuveeni, pärgurge, südame enda vereringe, südameseina ehitus jne. Ladina keelne nimetus ka. Teisest küljest ma saan aru – kui me hakkame õppima ravimite mõju organismile, siis on hea, et me saame täpselt aru, kus kehas midagi asub, mis kudedest ta koosneb, milline on elundi ehitus rakkudeni välja ja kuidas ained organismis liiguvad. Päris tihti juhtub seda, et loen ühte ja sama teksti kolm korda ja mõtlen, mida just lugesin. Iga teine sõna on erialatermin ja kohati läheb ikka väga abstraktseks. Samas mitu korda on olnud ka sellist hetke, kus mõtlen ”ah nii see käibki”. Mida rohkem lugeda, seda parem ettekujutus inimkehast tervikuna tekib. Mõtled, et kui kuskil on silelihas, siis on tahtele allumatu. Lihased on isegi et kõige loogilisemad. Kui mõistad rakke, mõistad kudesid. Kui mõistad erinevaid kudesid, siis mõistad elundeid. Ja nüüd veel mõelge, kui detailselt arstid neid asju õpivad. Raske ja põnev on. Tegelikult on meil piisavalt aega. Kes tahtis, sai anatoomiaga juba septembris alustada ning valdavalt on tekstil kenad 3D-mudelid juures.
Et ei tekiks vastupidist arvamust, siis ma olen endiselt väga õnnelik valitud eriala üle. Lihtsalt kui juulis arvasin, et jõuan õppida, tööl käia, trenni teha, piisavalt magada, raamatuid lugeda, filme vaadata ja muidu elu nautida, siis nüüd saan aru, et pean tegema kindlad valikud. Ja see on okei. Elu ei peagi alati lihtne olema. Kuid puhkama peab küll.