Mihkel Muti ”Eesti ümberlõikaja” on raamat, mis tekitab kindlasti teataval määral kimbatust igale inimesele, kes töötab mõnes Eesti raamatupoes. Miks? Sest umbes kuu aega tagasi küsiti mult selle kohta väga palju küsimust: ”Millest see raamat on?” . Ning uskuge mind, sellele küsimusele ei ole lihtne anda ammendavat vastust. Raamatu tagumisel kaanel sisukirjeldust pole, seega pidin mina kahele inimesele vastama sellele küsimusele lihtsalt põgusa sisu sirvimise põhjal. Et selliseid piinlike momente edaspidi vältida, otsustasingi raamatu läbi lugeda. Üleüldiselt võib öelda, et see on raamat nüüdisaegsest Eestist ning erinevatest inimtüüpidest, kes selles Eestis elavad. Satiiriliselt ja läbi huumoriprisma muidugi. Lajatamist on korralikult.
Lõpuks otsustasingi muuseas sellepärast seda raamatut lugeda, et ma suudaksin sellest midagi enamat rääkida, ning ma ei pidanud pettuma.
”E
esti ümberlõikaja” on üks tugevamaid modernseid Eesti romaane, mis on viimasel ajal ilmunud. Teos on niivõrd satiiriline, sarkastiline, vaimukas ja nauditav lugemine, et kolme tärniga hinnata tundub seda isegi natuke patt, kuid kolm tähte saab ta minult siiski enda ilukirjandusliku vormi tõttu (mitte sisu, sest sisu on väga nauditav). Mind häiris, kui vähe oli tuntavat narratiivi (sisuliselt tundus raamat mulle nagu hunnik lühiesseesid, erinevate inimeste vaatepunkte, mis olnuks võinud vaat et esseedena või arvamusartiklitena paremini mõjuda – muidugi see sõltub lugeja stiilieelistustest).
Eriliselt rõhutaksin seda, kuidas autori enda uskumused läbi raamatu otseselt esile ei tungi – esitatakse niivõrd palju erinevaid vaatepunkte, et mõtlemisainet jätkub päevadeks. Mihkel Mutt on üleüldse väga ühiskonnakriitiline ja tema teostega pole miski ”lihtne”, eriti tuleb see välja viimases Loomingu Raamatukogu väljaandes ”Mõtisklused”, mida soovitan väga soojalt kõigile, kes otsivad natuke provokatiivset arutlust.
”Eesti ümberlõikajat” soovitan kõigile, kes otsivad päevakorralist ja vaimukat, nüüdisaegset teost, kuid ei soovitaks inimestele, kes otsivad raamatust ka tuntavat lugu (elamust).
3/5
Kirjastus: Fabian
Kaanekujundus: Tiina Tammetalu
Ilmumisaasta: 2016
Kokkuvõte
”Eesti ümberlõikajat” soovitan kõigile, kes otsivad päevakorralist ja vaimukat, nüüdisaegset teost, kuid ei soovitaks inimestele, kes otsivad raamatust ka tuntavat lugu (elamust).
“Eesti ümberlõikaja” on üks tugevamaid lugemiselamusi, mida olen viimasel ajal saanud. Kuhu me siis eestlased tervikuna koos oma maaga kuulume, kuhu me teel oleme. Välja saab lugeda palju kibedaid tõdemusi ja enda jaoks avastada teatud selginemisi. Jõuab kohale, et on fiktiivne mängu-Euroopa ja kusagil asub nn päris-Euroopa kuhu kangelased, kes vähem, kes rohkem teadlikult teel on. Muti kirjutusstiil on teravalt irooniline ja kui nalja saab, siis ikka iseenda arvelt. Raamatus on mõistmist väga erinevate inimtüüpide vastu ja loomulikult päevakajalisust, mida me enamasti ei soovi, ei jaksa jälgida, analüüsimisest rääkimata. Esseistlik vorm tuleb lugemisel ainult kasuks, eks eestlasi ja nende tegutsemismotiive olegi rohkem kui üks-kaks. Soovitan raamatut kindlasti lugeda ja kui ühest korrast ei piisa, siis võib seda teha ka kas korda. Räägime ju kahest Eestist, miks mitte kahest Euroopast, kahest lugemisest. Midagi jääb algselt ikka märkamata või tekib hoopis juurde.
Väga õige!
Mihkel Mutti tasub juba sellepärast lugeda, et end mõtlema ärgitada. Lugeda tema tegelasi, nende lugusid ning analüüsida, et kuhu ise kuulume (miks kuulume). Ta tõesti pakub nii erinevaid versioone eestlastest ja nende püüdlustest, et äratundmisrõõmu (või kurbust) on küllaga. Olen väga õnnelik, et see raamat on sellise populaarsuse saavutanud.
Olen Muti teostest küll vaid “Hiiri tuules” ning “Pingviini ja raisakassi” lugenud, milledest esimene karikeerib 70ndate kultuuriinimesi ja nende tegemisi/toimetamisi, teine 90ndate alguse omi, kuid julgen juba nendegi põhjal arvata, et ka kõnealune kentsaka nimega raamat mõnuga loetav on. Sest mäletan vähemalt Hiired oli ikka korralik lugemiselamus, hästi terane ja irooniline vaimu pildumine selline, stiil mis mulle just eriti istub. Lisaks oli seal ka see lugu või stoory või narratiiv, millest kriitik siin tutvustuses puudust tunneb tegelikult täiesti olemas. Et siis kel natukse ka teatrihuvi ja mingitki aimu 70ndate vaimuelust, neile on “Hiired tuules” kindlasti maiuspalaks. Aga enne Ümberlõikaja juurde asumist tahan Muti Kooparahvaga tutvuda, kes kodus riiulil juba mõnda aega ootamas on, et mis rahvas see sihuke on.
Aitäh sulle heade soovituste eest!
Soovitatud raamatutest loeksin heameelega näiteks “Pingviini ja raisakassi”, sest olin 90ndatel küll laps, aga midagi mäletan ikka nendest aegadest.
”Kooparahvas läheb ajalukku” kõlab samuti väga põnevalt, natuke Eesti Vabariigi arengulugu tundub olevat.
Sulle soovitaksin näiteks Loomingu Raamatukogus ilmunud Mihkel Muti ”Mõtted”, mis oli ka väga mõnus lugemine. Tegu on küll mõtiskluste, mitte ilukirjandusega, aga ikkagi on väga hea ja Mutile omases stiilis kirjutatud. Seda saaks praegu näiteks raamatukogust, kuna mulle tundub et Muti teosed müüakse kiirelt läbi.