Dot Hutchison ”Liblikate aed”

”Liblikate aed” on Dut Hutchisoni debüütromaan, mis valiti Goodreadsi poolt üheks aasta lemmikuks ning julgen arvata, et see on temaatika ja graafiliste detailide mõttes üks süngemaid raamatuid mida olen lugenud (kui välja arvata Thomas Harrise ”Voonakeste vaikimine”). Žanri mõttes on tegu täiskasvanute põnevikuga.

Lugu algab pihta väga tempokalt – kaks FBI agenti uurivad üht nende karjääri jubedaimat juhtumit, milleks on Liblikate Aed. Tegu on eraldatud mõisa juures asuva kauni aiaga, kus elavad Liblikad – noored naised, keda on röövitud Aedniku nimelise mehe poolt ning märgistatud detailirohke liblikakujulise tätoveeringuga. Nad elavad Aias vangistuses, näevad kuidas uued noored neiud saabuvad ja sama šhoki üle elavad mis nemadki alguses, ning näevad mis juhtub nendega kes Aeda ei sobi või kelle aeg on lihtsalt käes. Samasugune müsteerium nagu Liblikate Aed on ka loo jutustaja, Maya nimeline tüdruk. Ta on eneseteadlik, vaoshoitud ja intelligentne noor naine, kes võtab kohe alguses suhtumise, et peab elus püsima nii kaua kui võimalik.

Raamat on stiililt ilus ja Dot Hutchison kirjutab kaunilt, kuid hoiab samas tempo kiire  ja kaasahaaravana. Lugesin raamatu praktiliselt kahe jutiga läbi, korraks panin käest ta vaid siis kui tundus ”liiga palju”, sest elasin tugevalt loo sisse. Huvitav on see, et Aiast lugedes tekib väga klaustrofoobiline tunne. Autor on palju rõhku pannud maailma loomisele ja edasi andmisele. Mis puudutab tegelasi, siis suuremalt jaolt olid ka nemad huvitavad. Eriti peategelane ning tema mõtisklused, näiteks meeldis mulle kuidas ta arutles enesekriitiliselt Aedniku kommentaari peale ta erilisuse kohta, et ta on kõigest kombinatsioon teistest Naistest aias, ristlõige nende omadustest. Aedniku ning Avery nimelise mehe tegelaskujud on samas läbinisti kurjad, eradiks võib tuua Aedniku üksikud hellusepuhangud või soovi mingil määral kaitsta oma hinnalist kollektsiooni (mis oli ka olemuselt kohutav).

Tegu tõsiselt põneva ja kaasahaarava raamatuga, eriti kui selles käsitletud teemad liigselt ära ei hirmuta. Ei tasu ära unustada, et reaalses elus juhtub raamatus kirjeldatud asju, võibolla lihtsalt mitte nii laias mastaabis (röövitud neidude hulk). Selles osas pole tegu fiktsiooniga. Kes sünget temaatikat ega tabuteemasid ei pelga ning tahab mitmeteks tundideks end ära unustada, peaks seda raamatut kahtlemata lugema.

 

Kirjastus Pegasus
Tõlkija: Jüri Kolk

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga