Sisututvustus Ryland Grace on meeleheitliku päästemissiooni ainus ellu jäänud liige. Kui tema ebaõnnestub, hukkub kogu inimkond ja planeet Maa. Aga praegu ta seda ei tea. Ta ei mäleta oma nimegi, rääkimata oma ülesandest või sellest, kuidas seda täita. Ta teab ainult seda, et on väga, väga kaua maganud ning ärganud nüüd miljonite kilomeetrite kaugusel kodust, […]
Rubriik: Ulme
Hiina ulmekirjaniku, Liu Cixini ”Kolme keha probleem” on haaravalt kirjutatud esimese kontakti lugu. Kosmosesse saadetakse maavälise eluga kontakti saamiseks raadiosignaale, millest ühele signaalile vastatakse. Inimeste reaktsioonid kujunevad maavälise tsivilisatsiooni saabumisele väga erinevaks. Kujunevad eri grupid, ühed, kes ootavad nende saabumist, olles valmis isegi inimkonna reetmiseks ja teised, kes tahavad seda takistada. Lugu kulgeb läbi kahe […]
”Maailmalõpu päevik” on maailmalõpujärgsest elust rääkiv lühiromaan, kus koroonapandeemia hävitas peaaegu terve inimkonna. Sündmustik toimub Eestis, peamiselt Harjumaal, ning on kirjeldatud läbi ainsa ellujääja päeviku sissekannete. Ta üritab selles uues maailmas hakkama saada – sõidab ringi, otsib toitu, õpib ellujäämiseks vajalikke oskusi ning jälgib, kuidas loodus võtab enda alla vaikselt terve linna. Samuti teevad olulist tüli […]
Raamatu kaanel: ”Mitmed tuhanded peavad Philip K. Dicki Päikesesüsteemi kõige sügavamaks ulmemõtlejaks. Nende arvamust näivad kinnitavat filmid Blade Runner (1982, rež. Ridley Scott, peaosas Harrison Ford), Total Recall (1990, rež. Paul Verhoeven, peaosas Arnold Schwarzenegger), Minority Report (2002, rež. Steven Spielberg, peaosas Tom Cruise) jpt. Eesti keeles on seni ilmunud Philip K. Dicki romaanid Mees […]
“Düünis” on kesksel kohal võimuvõitlus tähtedevahelisele impeeriumile kuuluval kõrbeplaneedil Arrakis. See planeet on ainus paik, kust saadakse ainet, mis on vajalik tähtedevahelistel lendudel ja annab selle tarvitajale psüühilised võimed ja pikaealisuse. Seega tähendab Arrakise valitsemine suurt võimu. Kui planeedi haldamine läheb Harkonneni Kojalt Atreidese Kojale, ei taha Harkonnenid sellega leppida ning jätavad lapseeas Paul Atreidese […]
Hoopis teistmoodi esimese kontakti lugu. Tulnukad külastavad maad (või pigem istuvad siin korraks maha ja lahkuvad) ning jätavad maha Tsoonid. Paigad, mis sisaldavad tulnukate ohtlikke jäätmeid ning kus füüsikaseadused on natuke painutatud. Stalkerid on palgatud inimesed, kes käivad tulnukate Maale jäetud rämpsu korjamas, seejuures osa Tsoonidest leitav osutub inimestele väga kasulikuks, kuid ülejäänud põhjustab mutatsioone […]
”451° Fahrenheiti on temperatuur, mille juures paber süttib ja põleb…” juhatatakse lugeja sisse Ray Bradbury düstoopilisse romaani. Raamatus kujutatakse tulevikku, kus põletatakse raamatuid ning peategelaseks on üks pritsimeestest, Guy Montag. Ta teeb oma tööd suurima rahuloluga, kuni kohtab jalutuskäigul noort naabritüdrukut kes oma entusiasmiga tema hoiakuid vaikselt mõjutama hakkab. Bradbury düstoopia ei tule välja mitte ainult […]
”Häving” on esimene osa Jeff Vandermeeri õudussugemetega ulmetriloogiast ”Lõunaringkond”. Piirkonnas nimega ala X toimub kummalisi asju. Kunagi toimus alal lokaalne ökokatastroof, mis eraldas paiga ülejäänud maailmast. Aeg-ajalt saadetakse üle piiri ekspeditsioone, kus inimesed lähevad hulluks ning üksteist ära tapavad. Teised saabuvad mõne aja pärast tagasi, kuid ei mäleta juhtunust midagi. Lisaks on üle piiri käinud inimeste […]
Isaac Asimovi ”Teraskoopad” kuulub teadupäraselt tema robotilugude tsüklisse ning on esimene kolmest romaanist, kus tegutseb inspektor Elijah Baley. Žanri mõttes on tegu sama palju detektiivilooga kui ulmega, kus ilmneb et mõrvatud on välisilmlane (tehnoloogiliselt arenenum tuleviku inimkond), ning mõrvariks saab olla ainult maalane. Koos humanoidse roboti, R. Daneel Olivawi abiga tuleb lahendada mõrvalugu niigi keerulises […]
”Kaugete päevade valgus” on ulmeraamat maailmast, kus kõigil on võimalik näha kõike. Idee autor on vanameister Arthur C. Clarke (kes veel sellel sajandil meie seast lahkus) ja raamatu kirjutas Stephen Baxter. Kirjeldus tagumiselt kaanelt on haarav: ”Kujutle seadet, millega saab vaadata mida iganes. Sõna otseses mõttes mida iganes…” Mind tegelikult üllatas et autoriks pole Clarke, […]