Tuul Sepp on Tartu ülikooli bioloog, evolutsioonibioloogia populariseerija ning nelja lapse ema. Teaduse ja pereelu kõrvalt jõudis ta koroonaajal kirjutada päevikuvormis raamatu viisidest, kuidas evolutsioon mitmetele argielulistele küsimustele vastuseid või vähemalt suuniseid annab. Teema ise pole täiesti uus, paar aastat tagasi lugesin läbi Randolph M. Nesse evolutsioonilise psühhiaatria teemalise raamatu (arvustus siin), mis mulle väga […]
Rubriik: Teadus
Inimestele on alati meeldinud üles öötaeva poole vaadata. Tuntud astronoomiaajakirjaniku Stuart Clarki teos ”Öötaeva all” jutustab inimeste suhtest tähistaevaga inimtsivilisatsiooni vältel. See on olnud ühtaegu praktiline (aja, asukoha mõõtmine) ja mütoloogiliste lugude allikas. Alustades esimestest küttidest-korilastest, kes taeva abil aega mõõtsid ja Ptolemaiose astroloogiast kuni lõpuks Koperniku heliotsentrilise maailmapildini välja, viib ta lugeja läbi erinevate […]
Maikuus lugesin läbi ühe mõtlemapaneva ja sünge populaarteadusliku raamatu, David Quammeni ”Hüpe. Zoonoosid ja järgmine üleilmne pandeemia”. See oli minu raamaturiiulis juba ammu olemas ja tundus oluline see praeguse aja mõistmiseks läbi lugeda. Olen alati uskunud, et “Knowledge is power”. Mida paremini informeeritud inimene on, seda vähem maailmas toimuv teda üllatab. Kuid kõike pole võimalik […]
Tänasel päeval on alternatiivmeditsiin aktuaalsem teema kui kunagi varem. Maailmas, kus igaüks saab googeldada ja leida endale sobivat infot, leidub paraku väga palju inimesi kes selle pealt kasu lõikavad. Eriti kerge ”saak” on need inimesed, kes on Lääne-meditsiinis mingil põhjusel pettunud. Inimesed elavad kauem kui kunagi varem, kroonilisi haigusi on palju ning ravimitel erinevad kõrvaltoimed. Igaüks […]
Ajalugu, biograafiad ja teadus Kuidas võtta kokku 2020. aasta aimekirjandust? Kokku lugesin 22 mitte-ilukirjanduslikku teost, millest eraldi tooksin välja parimad kolmteist. Tegu oli tõeliselt hea lugemisaastaga, sest lugesin põnevaid teoseid, sain uusi teadmisi ning avardasin silmaringi. Peamiselt lugesin psühhiaatria, teadusliku ja ajaloolise sisuga raamatuid ning kooli jaoks erialakirjandust. Ajaloolise sisuga oli näiteks ”Võidujooks kuule”, mis […]
”Don’t judge a book by its cover.” Ma nägin seda populaarset raamatut psühholoogia riiulis juba aastaid tagasi kui mõtlesin, et tegu on järjekordse eneseabi õpikuga. Eneseabi üldiselt väldin, sest need kipuvad üksteisega sarnanema ega anna mingit uut infot. Kuid ”Kiire ja aeglane mõtlemine” võiks kohati sobida isegi majandusriiulisse. Kui ma oleks kasvõi korraks kaane avanud, oleksin märganud, et […]
Lugesin eile üht järjekordset tõlkeartiklit koroonavaktsiinist (siin on originaalartikkel). Konkreetne artikkel oli ka otsene põhjus, mis ajendas mind seda postitust kirjutama. Mõni ime et osad vaktsiine kardavad, kui ajakirjandus kirjutab hirmutavaid tõlkeartikleid ega anna täpset konteksti. Sellest tõlkeartiklist oli puudu oluline info – mis reaktsioon tekkis ja kui haruldane see on. Lühidalt öeldes tekkis kahel […]
Rachel Carsoni kirjutatud ”Hääletu kevad” on raamat, mis muutis maailma. Seda nimetatakse üheks 20. sajandi oluliseimaks teoseks, sest raamatu järelkaja pani aluse keskkonnakaitse liikumistele pool sajandit tagasi. Kindlasti on lugejad kuulnud äärmiselt mürgisest pestitsiidist nagu DDT, mis rasvlahustuva ühendina looduses kuhjub ega lagune isegi aastatega. Selle poolväärtusaega mullas mõõdetakse koguni aastakümnetes. Enamus orgaanilisi pestitsiide sünteesiti […]
Randolph M. Nesse on Ameerika psühhiaater ja teadlane ning evolutsioonilise meditsiini rajaja. Tema raamat ”Hea põhjus end halvasti tunda” vaatleb viise, kuidas psüühikahäired (nagu depressioon ja ärevus), aitavad kaasa meie liigi püsimisele. Ta vaatleb erinevaid meeleolu häireid just evolutsiooni ja kohastumuse vaatevinklist. Miks jättis looduslik valik need alles? Huvitava näitena saab tuua lühiajalise depressiooni. See […]
”Hope Jahren on auhindadega pärjatud teadlane, kes on tegelenud sõltumatuna uurimistööga paleobotaanika vallas alates 1996, mil ta lõpetas oma doktoriõpingud California Ülikoolis Berkleys. Ta on saanud kolm korda Fullbrighti preemia ning on üks kõigest neljast teadlasest, seejuures ainus naine, kellele on antud mõlemad noore uurija medalid, mida maateaduses välja jagatakse.” Hope Jahren on loodusteadlane, kelle […]