Arthur C. Clarke/ Stephen Baxter ”Kaugete päevade valgus”

”Kaugete päevade valgus” on ulmeraamat maailmast, kus kõigil on võimalik näha kõike. Idee autor on vanameister Arthur C. Clarke (kes veel sellel sajandil meie seast lahkus) ja raamatu kirjutas Stephen Baxter. Kirjeldus tagumiselt kaanelt on haarav: ”Kujutle seadet, millega saab vaadata mida iganes. Sõna otseses mõttes mida iganes…” Mind tegelikult üllatas et autoriks pole Clarke, sest haarava sündmustiku kõrval tegu on üllatavalt filosoofilise ja mõtiskleva raamatuga, sarnaselt teosega ”2001: Kosmoseodüsseia”, mis on kahtlemata üks parimaid ulmeraamatuid. Stephen Baxteri loomest on see minu esimene raamat, ning kindlasti mitte viimane.

Nagu kirjelduses seisab, leiutab multimiljonär seadme, millega saab näha olevikku ja minevikku ükskõik mis koordinaadil. Leiutisest tulenev privaatsuse ja eraelu kadu muudab aluspõhjani kogu ühiskonda. Inimesed peavad kohanema tõsiasjaga, et ükskõik kes võib neid igal ajal jälgida. Eksisteerivad ka teatavad positiivsed küljed, näiteks kaovad mõttetud sõjad kuna vastaste strateegilisi käike teatakse ette ning keegi ei taha niisama verd valada. Kaob valehäbi, noored protestivad ja osad inimgrupid proovivad leida viise enda eraelu ikkagi varjata.

Kogu ajalugu kirjutatakse ümber, kuna esimest korda inimeksistentsis leitakse viis, kuidas elada läbi minevikusündmusi ja näha ajaloosündmuste tegelikku käiku. Ussiurgete sügavalt tehniliste detailide ja keerulise füüsika kõrval on palju arutlusi privaatsusest, minevikusündmuste näilisusest ja ajaloo romantiseerimisest kuni transhumanismi (kollektiivne mõistus) ideedeni välja. Nagu J. J Metsavana oma arvustuses kirjutab, oleks raamat võinud isegi pikem olla kuna mõndasid ideid puudutati vaid põgusalt. Sellegipoolest, mõtlemisainet jagub küllaga. Eriti privaatsuse teemadel, kuna 21. sajandil isiklike andmete kogumise ja müümise vaatepunktist on huvitav mõtiskleda maailma üle, kus puudub igasugune privaatsus.

Raamatust ei puudu ka oma jagu perekonnadraamat ning intriige, seega puhta mõtisklusega tegu pole. Draama on pigem tagaplaanil, aitamaks Baxteril oma ideid illustreerida. Näiteks multimiljonäri lemmik poeg Bobby, kelle aju on spetsiaalselt muudetud siirikuga, et ta käitumine oleks isale sobilikum oma auahnete plaanide elluviimisel. Kes Baxterit varem lugenud on või tahab natuke veidrat ja innovaatilist alternatiivmaad- ja ajalugu uurida, peaks ”Kaugete päevade valgust” igaljuhul lugema.

Kirjastus Fantaasia

Tõlkija: Iris-Barbara Jeletski
Toimetaja: Eva Luts

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga