Analüüs koroonavaktsiinist

Lugesin eile üht järjekordset tõlkeartiklit koroonavaktsiinist (siin on originaalartikkel). Konkreetne artikkel oli ka otsene põhjus, mis ajendas mind seda postitust kirjutama. Mõni ime et osad vaktsiine kardavad, kui ajakirjandus kirjutab hirmutavaid tõlkeartikleid ega anna täpset konteksti. Sellest tõlkeartiklist oli puudu oluline info – mis reaktsioon tekkis ja kui haruldane see on. Lühidalt öeldes tekkis kahel (!) inimesel anafülaktiline šokk, kellel oli ka varem seda reaktsiooni esinenud. Samuti on tegu inimestega, kes endaga pidevalt Epipeni nimelist elupäästvat süsteravimit kaasas kannavad. Tegu pole tavaliste allergikutega, sest anafülaktiline šokk ise on haruldane eluohtlik allergiline reaktsioon. Enamus inimesi seda reaktsiooni kunagi ei koge.

Kuid vaktsiinidega hirmutamine kogub klikke ja müüb. Kõigepealt annan konteksti ja kirjutan täpselt põhjustest, miks mina lasen koroonavaktsiini teha. See polnud sugugi kerge otsus, sest otsisin pikalt kõikvõimalikke andmeid ning artikleid vaktsiini kohta. Mu esmane instinkt oli muuseas sama – kahtlus ja hirm. Kuid mida rohkem uurisin, seda selgemaks sai, et plusse on rohkem kui miinuseid. Minu andmete tõlgendus on järgnev:

pilt on illustreeriv

Neli põhjust, miks ma lasen vaktsiini teha

Esiteks, ma usaldan esmaseid kliinilisi andmeid. Ma usaldan seda, et Pfizeri vaktsiin põhjustas 3,8% osalejatel väsimust ja 2% peavalu. Vaktsiini efektiivsus arvatakse olevat 95%, ainus küsimus on praegu see, et kui kaua immuunsus kestab. Mis puudutab kõrvaltoimeid ja esmast efektiivsust, siis nende kohta on kliinilised andmed juba osaliselt olemas. Kui keegi väidab, et ta ei taha olla katsejänes kes esimesena vaktsiini saab, siis kümned tuhanded on selleks ajaks juba vaktsiini saanud, kui see jaanuaris Eestisse jõuab. Ning märtsis, kui see ”tavainimeste” sekka jõuab, on vaktsineeritud juba tõenäoliselt sajad tuhanded inimesed eri riikides. Ilmselgelt tulevad kõrvaltoimed ajakirjanduses välja, selles pole küsimustki. Mingitest katsejänestest ei saa märtsis enam rääkida, sest peamised kõrvaltoimed on avalikuks tulnud.

Mõni võib selle peale väita, et aga kes teab kuidas need vaktsiinid aastate pärast mõjutavad? Sama oht on ju iga-aastaste gripivaktsiinidega. Iga aasta toodetakse uued gripivaktsiinid uutele tüvedele, ning keegi ei tea ju nende kohta ka, kuidas need viie aasta pärast mõjuvad. Rääkimata sellest, et kui inimesel avaldub paari aasta pärast mingi haigus, siis kuidas tõestada et see tekkis vaktsiinist, mitte geneetilisest soodumusest või kaasuvatest riskidest? Haiguste patogeneesis mängib rolli elustiil ja geneetika. Teiseks lasen omale koroonavaktsiini teha, sest kui ma töötan apteegis, siis ma tahan, et mul oleks immuunsus. Ma ei taha nõrgema immuunsüsteemiga inimesi nakatada, seejuures tööl kannan täiendavalt maski. See on vähim, mida ma saan teiste inimeste kaitseks ära teha.

Kolmas põhjus on rohkem intuitiivne. Kui ma võrdlen kahte erinevat olukorda, vaktsineerimise või koroonaga haigestumise osas, siis tundub vaktsineerimine mõistlik. Kohe täpsustan. Tegu on mRNA viirusega ja seega ka samasuguse vaktsiiniga. Sisuliselt süstitakse üks COVID-19 geneetilise infoga mRNA molekul inimese kehasse ning sellest tekib kehas keeruline immuunvastus (toodetakse antikehasid). Ma valin iga kell selle, et mu keha saab ühe mRNA molekuli VS selle, et keegi köhides või rääkides minu suunas sadu koroonaga mRNA osakesi/piiskasid/aerosoole köhib. Mu kehal on lihtsam viiruse ühest osakesest antikehasid toota, mitte sadadest. See on erinev koormus immuunsüsteemile, seega ka erinev haiguse läbipõdemine. See on otsesene põhjus, miks maski kandmine vähendab haigestumise ohtu ning isegi kui haigus saada, siis väiksem hulk osakesi ning see põetakse kergemini läbi.

Neljas põhjus on see, et vaktsiinidele ja uutele ravimitele ei anta kergesti müügiluba. Euroopa Ravimiamet on konkreetne organisatsioon mis otsustab, milliseid ravimeid ja vaktsiine Euroopa Liidus võib kasutada. Nad eeldavad tootjatelt väga rangelt korraldatud ravimiuuringuid ning sama kõrged nõudmised on vaktsiinidele. See on põhjus, miks seda pole veel Euroopas saada. Kui rääkida vaktsineerimise miinustest, siis jah, see on väga uus vaktsiin. See on peamine, mida inimesed kardavad. Tegu on esimese toodetud mRNA vaktsiiniga ning seda hoiustatakse väga külmas, sest vastasel juhul geneetiline materjal laguneb.

Mõned, kellega rääkinud olen, kritiseerivad rahastust. Iga asi siin maailmas on mingis mõttes äri, kuid Pfizer pole ainus vaktsiinitootja, samuti pole Moderna ainus tootja. Praegu arendavad sajad firmad vaktsiine, tegu on konkurentsiga. Konkurentsi pluss on see, et iga tootja tahab, et nende vaktsiin oleks parima efektiivsuse ning vähimate kõrvaltoimetega. See on teaduslik protsess ja inimeste tervise nimel töötamine, mitte pelgalt äritegevus.

Kokkuvõte

Jagan ühe Eesti molekulaarbioloogi, Ana Rebase kokkuvõtet koroonavaktsiinist, sest tema selgitus on väga ülevaatlik. Lõpetuseks võib iga vaktsiin põhjustada anafülaktilist šhokki, süstekoha ärritust, lihasvalu, peavalu, kerget palavikku jne. Igal ravimil on toime ja kõrvaltoimed. Küsimus on selles, et mida ravimite ja vaktsiinide kasutamine tervikuna annab. Kui ravimid või vaktsiinid vähendavad haigestumist, haiguste kulgu või sümptomeid ning seejuures kõrvaltoimed pole nendest hullemad, siis on tegu väärt tehinguga. See, kas vaktsiini või ravimi kõrvaltoimed on hullemad kui haigus ise, on muidugi isiklik otsus, mida tuleb kaaluda koos tervishoiutöötajaga. Kuid otsus mitte vaktsineerida mõjutab meid kõiki. Kindlasti ilmnevad ajapikku ka erinevad hoiatused, nagu seesama anafülaktilise šoki hoiatus.

 

Eesti molekulaarbioloogi, Ana Rebase kokkuvõte koroonavaktsiinist

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.