Ma pole kooli tõttu kuigi aktiivne blogija olnud, nii et väike update kuluks ära. Kui september möödus suhteliselt stressirohkelt, siis oktoober on alanud oluliselt mõnusamalt. August sai läbi ning septembris jõudis korraga pärale, missugune tohutu materjal mul detsembriks/ jaanuariks selge peab olema + lõputöö projekt jne. Enamus septembrist möödus südame-veresoonkonna ravimeid õppides ning ravimtaimedega sinatutvust tehes. Kes Ain Raali farmakognoosia õpikut teavad, need teavad. Materjali on palju. Sellel nädalal alustasime hormoonidega, nii endogeensete kui ka sünteetilistega – kilpnäärme hormoonid, neerupealise koore steroidhormoonid, (sünteetilised) naissuguhormoonid jne. Lõputöö projekt on üldse omaette teema, sest pool septembrit ei olnud mul teemat ega juhendajat. Sain omale lõpuks mõlemad ning olgu öeldud, et see on väga magus teema, mida uurida ja millest kirjutada. 🙂
Kõige tipuks on praegu segadus 1. aprillil jõustuva apteegireformi ümber. Praeguse seisuga ähvardab paljusid apteeke järgmisel aastal sulgemine. Sisuliselt samal ajal, kui mul käsimüügiravimite praktika peaks hakkama. Kuid üldiselt olen optimistlikult meelestatud, kuna näen et mõnesaja apteegi sulgemine pole reaalne. Osad arvavad, et antakse täiendavalt aega, teised arvavad, et reform hoopis tühistatakse ning kolmandad usuvad, et reform läheb jõusse. Eks näis. Üht või teistpidi naudin ma seda õpet. Ma olen inimese keha ning ravimite kohta nii palju uut õppinud, rääkimata teaduartiklite kriitilise pilguga lugemisest, taimedest jne. Suhtun nüüd palju skeptilisemalt lausetesse ”teadlased uurisid” ning otsin algallikad välja. Olen tõesti selle kõrgkooli fänn ning tase kõikidel õppekavadel on väga hea. Kaalusin sisse astudes isegi optometristi eriala, aga farmaatsia tundus põnevam. Olen tähele pannud, et farmatseudi õppesse suhtutakse natuke hirmuga, et ainult keemia, aga see on fantastiliselt huvitav eriala. Selleks, et ravimeid ja nende toimemehhanisme mõista, peab ka inimese keha tundma. Igatahes üritan vist öelda, et isegi kõige halvema stsenaariumi korral ei kahetse õppima minekut, vastupidi.
Mis teisi raamatuid puudutab (mitte farmaatsia lektüüri), siis hiljuti lugesin Margaret Mitchelli klassiku ”Tuulest viidud” läbi, mis mulle väga meeldis nende tugevate karakteride tõttu. Tundsin, et polnud midagi uut öelda (olgem ausad, enamikele see teos vist meeldib?) ja blogipostitus sinnapaika jäigi. Kui millalgi lugemiseks vaba hetk tekib, siis plaanin läbi lugeda Amor Towlesi ”Härrasmees Moskvas”, mis tõmbab heade arvustuste tõttu. Üldse olen see aasta väga palju häid lugemiselamusi saanud sõprade soovituste ja Goodreadsi kaudu. Goodreads on vist parim vorm sotsiaalmeediast, vähemalt kõige produktiivsem neist kindlasti. Ikka jälgid, mida teised loevad ning kui näed ikka nelja inimest üht ja sedasama raamatut lugemas, siis võtad ka kätte. Igatahes, soovige edu et sellel semestril ellu jääksin ning kohtume detsembris!
*Muuseas, kas see on teema, et naabrid teistele õunu jätavad? Tallinnas üles kasvanud neiuna tundub see kummaline ja armas.