20ndad

Minu 20ndad on varsti lõpusirgel ning mõtlesin, et oleks tore tagasi vaadata viimasele kümnele aastale. Viimase viie jooksul olen lugenud kümneid raamatuid aastas (kokku 100+ raamatut), läinud õppima kõrgkooli (lõpetan järgmine aasta), leidnud elu armastuse ja saanud paremini aru, kes ma olen ja mida elult tahan. Kahekümnendad ei alanud sugugi hästi, sest olin just lahku läinud oma esimesest armastusest ja teate küll, need teevad kõige rohkem haiget. Järgmine pikaajaline suhe oli ka pigem kannatuste jada kui midagi muud. Olen näinud ja kogenud enda peal kõiki halva suhte käitumisi (petmine, alkoholisõltuvus, füüsiline ja vaimne vägivald). Töötasin ja lõpetasin täiskasvanute gümnaasiumi samal perioodil. Elu hakkas ülesmäge minema peale gümnaasiumi lõpetamist ehk 2016. aastal.

Samas arvan, et mul on veel palju õppida, eelkõige rahulikkust ja eneseusaldust. Stressirohkel perioodi olen tundlikum ning võin sõprussuhteid tühja koha pealt rikkuda. Seda pole küll palju ette tulnud, aga siiski. Hiljem olen analüüsinud, et konflikt tekkis tühja koha pealt ja nägin tonti seal, kus seda polnud. Hoolimata oma välisest sõbralikkusest ja rõõmsameelsusest ei usalda ma alati inimesi. Eeldan olukordadest ja inimestest halvimat, kuigi pole põhjust. Või noh, põhjus on, aga see on kusagil lapsepõlves.

Soov olla pidevalt valvel, valmistuda igaks olukorraks, mitte kunagi öelda midagi rumalat, näida alati targa ja teadlikuna. Hoolimine teiste arvamusest. See tuleb kõik sisemisest ebakindlusest. Seetõttu loodan muutuda ajapikku enesekindlamaks. Öeldakse, et mida rohkem inimene õpib ja teab, seda rohkem ta mõistab, kui vähe ta teab. Minul on see eriti tüüpiline. Kui õpin mingi teema selgeks, siis need teadmised jäävad meelde, aga mu mõistus keskendub mingile aspektile, mida ei tea. See on üks põhjustest, miks loen ilukirjanduse kõrval ka palju muud.

Õnnelik 27-aastane oma pojengikimbuga

Kui teadmistest rääkida, siis ma tunnen, et need rikastavad niivõrd palju elu. Toon ühe näite. Kui ma vaatan mingit filmi, siis ma tahan tunda ära ajalooperioodi, mis sündmused toimusid enne ja peale seda perioodi, mis leiutisi hakati just kasutama, mis olid tolleaegse ühiskonna rõõmud ja mured. Samuti mis ravimeid tol ajal kasutati (enamus tänapäevaseid ravimeid töötati välja 50ndatel), milline oli meditsiin, mis ajaloolised isikud tol ajaperioodil elasid jne. Üks hea raamatusõber ütles mulle kord, et talle annavad raamatut lugedes juurde taustateadmised tolleaegsest ühiskonnast. See on täiesti tõsi. Iga infokilluke viib järgmiseni ja see omakorda järgmiseni. Teadmised rikastavad kogemusi.

Tagasi tulles 20ndate eluaastate juurde tundub mulle, et tänapäeva 20-aastased noored täiskasvanud on endaga ülimalt kriitilised. Seatakse mitu olulist eesmärki, et peab olema täiuslik partner ja töökoht, oma elamispind ja lapsed. Mõni inimene ei suuda neid asju saavutada terve elu jooksul, mis siis veel rääkida ühest elukümnendist. Ja üldse, teekond on alati olulisem kui lõplik eesmärk. Nastja kirjutas selle kohta hästi enda blogis. Ma arvan et see, mis hoiab mind depressiooni langemast vaatamata ebakindlusele, on olemasoleva väärtustamine. Ma olen eluga pigem rahul ja väärtustan kõike olemasolevat, sest võrdlen seda minevikuga. Ma olen siiralt rahul sellega, kus praegu olen ja mis suunas liigun. Ebakindlus tuleb minevikust, aga keegi meist pole täiuslik, valge lõuend. Oluline on mitte takerduda minevikku ning vaadata ootusärevalt tuleviku suunas.

4 thoughts on “20ndad

  1. Sa oled nii tugev!

  2. Tore arutlev ja optimistlik lugu. Ühe noore inimese elu lugu. Eks me kõik olemegi siin maailmas teekonnal ja koolitusel. Ikka muutume,õpime ja areneme,et lihvida endast täiuslikkuse teemanti.Sellega seoses meenub mulle see tore Colas Breugnoni lugu.
    Pea meeles Colas Breugnoni, tema kaudu ka meist on see laul, ei kandnud ta kuldset krooni, teda ehtis ta töömehe au. Läbi rõõmu, läbi mure läeb looklev tee. Läbi rõõmu ja mure me elame veel.
    Olen õnnelik,et mul on olnud au sind sünnitada ja sinuga koos kasvada. Sinu peent ja oivalist vaimu tunda. ♥

    1. See on väga liigutav kommentaar Sinult, aitäh heade sõnade eest. Paljulugevad ja maailmast huvituvad vanemad on õnnistus, sest see huvi kandub lastele edasi. Seega õnn on mõlemapoolne.

      Mulle meeldib see mõte, et lihvime endast täiuslikkuse teemantit. Iseasi, kas selle täiuseni kunagi jõuame, aga vähemalt püüdleme. Per aspera ad astra – läbi raskuste tähtede poole!

  3. ELAME VEEL
    orig.
    (Uno Naissoo)

    Pea meeles Colas Breugnoni –
    tema kaudu ka meist on see laul!
    Ei kandnud ta kuldset krooni,
    teda ehtis ta töömehe au.

    REFR.: Läbi rõõmu, läbi mure
    läheb looklev tee,
    üle rõõmu ja mure
    me elame veel!

    On päevad kord head, kord pahad –
    nii ei igavle rahutu vaim.
    Kui usud ja tead, mis tahad,
    puhkeb õide ka kiduraim taim.

    REFR.:

    Kui asjad on risti-rästi,
    ole vahel kui põikpäine sõnn!
    Kui midagi teed, tee hästi –
    poolik õnn pole üldsegi õnn.

    REFR.:

    Pea meeles Colas Breugnoni –
    olgu pidugi igakord uus!
    Ja kuninga kombel troonil
    tõsta päikese terviseks kruus!

    REFR.:

    HK 1976

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga