Pühapäeval sain Draamateatris hea teatrielamuse osaliseks. Etenduseks oli Slawomir Mrožeki sulest valminud tragikomöödia ”Armastus Krimmis”, mille lavastas Hendrik Toompere. Sündmustik algab pihta 1910. aasta Tsaari-Venemaa Krimmis ning vaatleb Tšehhovlikus stiilis inimeste omavahelisi suhteid ning ajastule vastavaid hoiakuid. Tegu on kerge etendusega – visatakse nalja üksteise ja elu üle, vastamata armastus on küll loo fookuses, kuid ei muutu […]
Blog
Ma pole kooli tõttu kuigi aktiivne blogija olnud, nii et väike update kuluks ära. Kui september möödus suhteliselt stressirohkelt, siis oktoober on alanud oluliselt mõnusamalt. August sai läbi ning septembris jõudis korraga pärale, missugune tohutu materjal mul detsembriks/ jaanuariks selge peab olema + lõputöö projekt jne. Enamus septembrist möödus südame-veresoonkonna ravimeid õppides ning ravimtaimedega sinatutvust tehes. […]
Disclaimer: Selle postituse eesmärk on tuua välja uuringute tulemused ning kõnealuse postituse probleemsed lõigud. Edasised järeldused on igaühe endi teha. Daysy viljakusmonitor Üks Eesti päritolu blogija kirjutas 3 aastat tagasi postituse Daysy viljakusmonitori kohta, lubades muuseas selle efektiivsuseks 99,3%. Ehk sisuliselt võrdles neid antibeebipillide efektiivsusega. Viljakusmonitori idee on iseenesest lihtne ja väga müüdav – seade mõõdab kehatemperatuuri ning näitab […]
”451° Fahrenheiti on temperatuur, mille juures paber süttib ja põleb…” juhatatakse lugeja sisse Ray Bradbury düstoopilisse romaani. Raamatus kujutatakse tulevikku, kus põletatakse raamatuid ning peategelaseks on üks pritsimeestest, Guy Montag. Ta teeb oma tööd suurima rahuloluga, kuni kohtab jalutuskäigul noort naabritüdrukut kes oma entusiasmiga tema hoiakuid vaikselt mõjutama hakkab. Bradbury düstoopia ei tule välja mitte ainult […]
Kristin Hannahi ”Ööbik” on ajalooline romaan kahe naise saatusest Teise maailmasõja Prantsusmaal, mida meenutab Vianne-nimeline naine viiskümmend aastat hiljem. Lugu algab pihta 1939. aasta sündmustest, mil Vianne’i abikaasa läheb sõtta. Algselt optimistlikult meelestatud naine ei usu, et natsid Prantsusmaale tungida võivad, kuid näeb peatselt natsiokupatsiooni oma kodulinnas. Tema õde, Isabelle, on mässumeelne 18-aastane tütarlaps, kes […]
Kuninganna Victoria persoon ei vaja lähimat tuvustamist – kuni 2015. aastani oli ta kõige pikema valitsemisajaga naismonarh maailma ajaloos. Ta on tõenäoliselt üks tuntumaid Briti ajaloo naisi, valitsedes oma eluajal ligi veerandit maailma rahvastikust. Lucy Worsley käsitluse juures tõmbas mind ühest küljest see, et Victoria elu käsitletakse neljas väga erinevas rollis – tütre, naise, ema […]
Varalahkunud Vahur Made poolt kirjutatud ”Eesti välispoliitika 100 aastat” on esseistlik ülevaade, mis vaatleb iseseisva Eesti välispoliitikat viimase saja aasta jooksul. Kõige rohkem keskendutakse iseseisvuse ja taasiseseisvuse küsimustele. Näiteks mis kasu said suurriigid Eesti tunnustamisest (julgeolekulised ja majanduslikud põhjused), ning mis oli suurim takistus. Essee laadis kirjutatud vorm tagab selle, et tegu on analüüsivas stiilis kirjutatud […]
”Eesti meditsiini 100 aastat” on ülevaatlik teos, mis keskendub Eesti meditsiinile meie muutliku ajaloo oludes. Peamiselt keskendub raamat arstiteadusele- ja seltsidele, aga juttu on ka vaktsineerimisest, nakkushaiguste levikust eri kümnenditel ning teistest tervishoiunäitajatest nagu laste suremus ning keskmine eluiga. Palju on juttu sellest, kuidas mõjutas meditsiini arengut Nõukogude ja Saksa okupatsioon. Rohkelt on numbreid ja […]
Jean-Christophe Grangé ”Reisija” on minu esimene tutvus prantsuse põnevikuga, täpsemalt kuuluvad autori teosed mystery žanri alla. Raamat algab Mathias Freire nimelise psühhiaatri kohtumisest mälu kaotanud mehega, kes leiti mütoloogilise ja võika kuriteo toimumispaigalt. Samal ajal kui Anaïs Chatelet nimeline naispolitseinik mõrvajuurdlust juhib, tekivad mehel kahtlused enda päris identiteedi kohta. Kas mitte temal pole sama sündroomi nagu tema patsiendil? […]
Idealismil kui mõtlemisviisil on erinevaid definitsioone. Eestikeelses vikipeedias on seda sõnastatud järgnevalt: ”Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab, vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.” See võtab keerulises sõnastuses idealismi kui idee kokku, kuid lihtsamini sõnastatult on idealism mõistuse võit emotsioonide üle. Seda on lihtne selgitada konfliktide näitel. Kui kahel inimesel on omavaheline konflikt, siis kumbagi innustab nende sisemine veendumus, […]