2018. aastal lugesin ma peamiselt ilukirjandust ja paar väga põnevat populaarteaduslikku raamatut. Loetud ilukirjandusest omakorda 10 raamatut kuulusid seeriatesse. Näiteks Asimovilt lugesin läbi viis raamatut (robotilugude tsükli ja teist korda ”Asumi”). Teised seeriad olid Stieg Larssoni Millenniumi-triloogia ning Jeff VanderMeeri ”Lõunaringkonna” triloogia 2 viimast raamatut. Sarjade pluss ongi see, et nende lugemine läheb kiiresti. Tegelased ja […]
Blog
”Faktitäius” on üks nendest raamatutest, mille vastu tekkis mul huvi juba raamatu kaant avades, kus vaatasid vastu graafikud ja joonised. Öeldakse, et statistika on inimkonna suurim vale, aga kui numbreid võrrelda, vaadata tõusu/ langust ja süveneda rohkem kui ühte numbrisse, aitab see maailma mõista. Numbrite muutumine on palju olulisem kui üks number. Ostsin raamatu pärast […]
”Hea uus ilm” tutvustab omamoodi düstoopiat – maailma, kus inimesed elavad stabiilses, kontrollitud ühiskonnas. Selles maailmas on kõik õnnelikud ja lapsest saadik kujundatud refleksidega, üksindust ja monogaamiat mõistetakse ühiskondlikult hukka. Üsikisiku õnn on kõige tähtsam, aga kuna kõik kuuluvad kõigile ja igale inimesele on ette nähtud õnnetunnet tekitav soma tablett, saab seeläbi kõigi õnn kõige tähtsamaks alustalaks sellises […]
Mulle on alati korda läinud, mida teised arvavad. Ühest küljest selle tõttu, et ma üritan kohandada enda maailmapilti ja olla avatud teistele arvamustele. Ehk ma olen muutlik, mingi piirini. Tõsi küll, minu väärtushinnangud on püsinud muutumatuna teismeeast saadik (”ole kõigi vastu hea”, ”anna oma parim”, monogaamia hindamine). Selline idealisti maailmapilt. Be the best version of yourself. Teisest […]
Lubasin, et laen blogisse üles oktoobris kirjutatud referaadi. Kui raamatupostitusi ei saa, siis kuiva, teaduslikku teksti ikka saab! Tegelikult õppisin seda kirjutades palju. Ühest küljest selle kohta, kui keeruline on ühe ravimi toimemehhanism. Referaadi esimene, defineeriv lõik oli esialgselt pikem ja kirjeldas veel kahe lausega prostaglandiinide rolli põletikulistes protsessides. Ma tahtsin anda võimalikult täpselt edasi, […]
Kui ma juulikuus suurest õnnest hullumas olin, et farmaatsiasse sisse sain, siis nüüd ma kas a) mõtlen koolist, b) õpin, c) loen internetist midagi põnevat, kui tegelikult võiksin õppida. Viimane on muidugi poolnaljaga öeldud, aga keskendumine pole kunagi kerge olnud. Samas kui juba sunnin end õppima, siis teen seda kaua. Mingi ime läbi jõuan ka […]
Minu jaoks pole midagi inspireerivamat ideest, et me teeme midagi sellepärast, et see on raske. Sest enamasti tehakse midagi just selle tõttu, et see on lihtne. If it was easy, everyone would do it. Seda eriti tänapäevases tarbimisühiskonnas, kus kõik on kergesti kättesaadav. Kõike peab saama praegu ja kohe. Kliendile (ehk minule ja sinule) peab olema kõik […]
”Salajane Ajalugu” on ameerika kirjaniku Donna Tartti esimene raamat, kirjutatud tema ülikooliaastatel. Sarnaselt autori enda ülikoolis veedetud ajale, õpivad teose tegelased Vermonti eliitülikoolis klassikalist filoloogiat, eesotsas kreeka keelt ja kirjandust. Esteetikal ja (kreeka) klassikutel suur rõhk, võib öelda et klassikute ihalus ja püüd jäljendada Sokrateselikku tõeihalust on tegelaskujude taustamaailm. Seda eriti raamatu esimeses pooles. Proovides […]
Täna tekkis linnas paariks tunniks vaba aega ning ma otsustasin selle kohvikus raamatu ja näksiga sisustada. Kes veel armastab juustupalle? Mmuah kohvikus pakutakse jalapeno ja peekoniga juustupalle, kõrvale küüslaugukaste. Mõnusalt teravad, peaks mingi hetk kätte võtma ja isegi valmistama. Raamatuks valisin seekord kiire ja kerge lugemise, Loomingu Raamatukogu Jüri Kolgi jutukogu ”Esimene malbe päev sel […]
”Loovus. Inimaju uuenduste ajastul” on juba olemuselt väga uudne raamat. Ideedest ja loovast mõtlemisest on palju kirjutatud, aga sellest, et mis konkreetselt ajus toimub kui inimene mõtleb loovaid ideid, palju raamatuid pole. Neljakümnendatel sündinud Elkhonon Goldberg on kognitiivne neuroteadlane, kelle peamine panus neuroteadusesse on tema uuringud ajupoolkerade erinevuste kohta (ingl. k teaduslikum termin hemispheric specialization). Populaarteaduses […]